31 December, 2008
Roti Rate 2008/09
Niisiis.
Üldiselt võib aastaga rahule jääda. Kitsukese elamispinna
asendasin avarama ja isikupärasemaga.
Toidumuret pole ja jõuluks sain juurde kaks uut sahvrit.
Kassi peletasin elamisest välja.
Naiste hulgas on mul jätkuvalt lööki.
Arvate, et kõik see on niisama kätte tulnud?
Naised, need vajavad pidevat tähelepanu,
majanduslik heaolu aga tööd, tööd, tööd...
Tegutsen IT alal.
Või noh, peaaegu...
Vahel on kopp nii ees, et hüppaks...
Hüppangi -
Üldiselt võib aastaga rahule jääda. Kitsukese elamispinna
asendasin avarama ja isikupärasemaga.
Toidumuret pole ja jõuluks sain juurde kaks uut sahvrit.
Kassi peletasin elamisest välja.
Naiste hulgas on mul jätkuvalt lööki.
Arvate, et kõik see on niisama kätte tulnud?Naised, need vajavad pidevat tähelepanu,
majanduslik heaolu aga tööd, tööd, tööd...Tegutsen IT alal.
Või noh, peaaegu...
Vahel on kopp nii ees, et hüppaks...
Hüppangi -
27 December, 2008
Ohpuud oodates
Valmistasime õhtusöögi. Kaasa hakkis salati.
Ei kedagi.
Alustasime siis ise.
Mmmm...
Tunnid läksid.
Ootamine on nii kurnav. Käisin paaril korral salaja köögis salati kallal.
Kaheksa. Üheksa...
"Sööme?"
"Sööme!"
Nämm! Salat oli nagu veel paremaks läinud, süldist-kartulist rääkimata.
"Joome?"
"Joome!"
Näpistasime natuke hõõgveinist.
Midagi oli puudu.
Ohpuu.
Aga midagi veel.
"Täiuslikuks õnneks oleks tarvis tükikest kringlit. Pagaripoiste oma. Kohupiimaga," unistasin.
"Kas millestki küpsetada pole?"
"Nüüd??? Ega ei oleks kah."
Šokolaadi oleks. Trühvlikommi. Moosi-saia. Üks eriline piparkook.
Aga see pole see.
Siis ta tuleb. Ei taha süüa. Kohe üldse mitte. Õngitseb ise kotist head-paremat välja. Stritsli näiteks. Kohupiimastritsli.
Kas ma lasen end segada sellest, et kell on pool kaksteist öösel? :D :D :D
Ei kedagi.
Alustasime siis ise.
Mmmm...
Tunnid läksid.
Ootamine on nii kurnav. Käisin paaril korral salaja köögis salati kallal.
Kaheksa. Üheksa...
"Sööme?"
"Sööme!"
Nämm! Salat oli nagu veel paremaks läinud, süldist-kartulist rääkimata.
"Joome?"
"Joome!"
Näpistasime natuke hõõgveinist.
Midagi oli puudu.
Ohpuu.
Aga midagi veel.
"Täiuslikuks õnneks oleks tarvis tükikest kringlit. Pagaripoiste oma. Kohupiimaga," unistasin.
"Kas millestki küpsetada pole?"
"Nüüd??? Ega ei oleks kah."
Šokolaadi oleks. Trühvlikommi. Moosi-saia. Üks eriline piparkook.
Aga see pole see.
Siis ta tuleb. Ei taha süüa. Kohe üldse mitte. Õngitseb ise kotist head-paremat välja. Stritsli näiteks. Kohupiimastritsli.
Kas ma lasen end segada sellest, et kell on pool kaksteist öösel? :D :D :D
Kuuse otsas
Kaasa vaatab mind endiselt jumaldaval, aga mitte midagi mõistval ilmel. Ja kõik kuusetipukaunistused, mis ma netist leian, on tähed või inglid või... Aga te ju saate aru, millest ma räägin. Mu vanaemal oli selline. Ja see sopistus oli väga oluline, selline käis ülejäänud kuulide küljes ka.
Hoo! Leidsin augupallid!
"Mida rohkem ma neist kuulen, seda enam olen valmis uskuma, et olengi näinud," ohkab kaasa alistunult.
Hoo! Leidsin augupallid!
"Mida rohkem ma neist kuulen, seda enam olen valmis uskuma, et olengi näinud," ohkab kaasa alistunult.
25 December, 2008
24 December, 2008
Teile seda sama!
Kaasa saadeti töölt heade soovide ja kingiga pühi pidama.
Häid koduseid jõule kõigile ja palju tööd uuel aastal! ;)
Jõululinnud
20 December, 2008
Tantsisin täna Jüri Kuuskemaaga!
Ok, peaaegu et. Asend oli juba sisse võetud. Kahekesi ringtantsuks. Mis veel kõmulisem - tohtisin talle kõrvakiilu anda! (Eeldusel, et ta enne mu käeluu murrab või vähemasti natuke nihestab.)
Tegelikult oleks võinud proovida, sest värske esmaabiekspert on omast käest võtta. Kaasa saabus ekskursioon-sünnipäevale otse viietunniselt koolituselt. Nüüd tahab mu külmetavaid jalgu viinasokkidega üles soojendada ja ma ei julge keelduda. Ootan huviga, milliseid võtteid mu peal täna veel katsetama hakatakse :D
Kuni tervis lubab, lehvitan tänumeeles tervituseks sünnipäevalapsele, kaaspidulistele, giididele ja tundmatuks jääda soovinud koopaämblikele. Väga lahe oli!
Tegelikult oleks võinud proovida, sest värske esmaabiekspert on omast käest võtta. Kaasa saabus ekskursioon-sünnipäevale otse viietunniselt koolituselt. Nüüd tahab mu külmetavaid jalgu viinasokkidega üles soojendada ja ma ei julge keelduda. Ootan huviga, milliseid võtteid mu peal täna veel katsetama hakatakse :D
Kuni tervis lubab, lehvitan tänumeeles tervituseks sünnipäevalapsele, kaaspidulistele, giididele ja tundmatuks jääda soovinud koopaämblikele. Väga lahe oli!
19 December, 2008
Notme
Tegin täna pisikese (7 km) jalutuskäigu. Uskusin, et minusugune ilus inimene saab kindlasti küüti.
Reaalsus mu usku ei kinnitanud.
Tegelikult oli jalutamiseks igati mõnus ilm - mitte liiga jahe ega liiga tuuline, sademeteta.
Metsas aga marssis mul nina alt läbi üks jahipüssiga mees ja tegi olemise pisut kõhedaks. Kui siis veel mingeid hüüatusi kuulsin, olin suht kindel, et kohe aetakse põder teele ja siis me seal kahekesi ootame, mida saatus meile pakub.
Plaanisin esimese ragina peale kõhuli visata - vaevalt keegi loomale varvaste vahele sihib!
Õnneks helistas meheema ja oli valmis minuga metsavahe telefonitsi kaasa rändama. Artikuleerisin võimalikult selgelt ja katsusin näole manada kõik selle, mis eristab mind metsseast, -kitsest, põdrast ning jänesest.
Not me!
:D
Reaalsus mu usku ei kinnitanud.
Tegelikult oli jalutamiseks igati mõnus ilm - mitte liiga jahe ega liiga tuuline, sademeteta.
Metsas aga marssis mul nina alt läbi üks jahipüssiga mees ja tegi olemise pisut kõhedaks. Kui siis veel mingeid hüüatusi kuulsin, olin suht kindel, et kohe aetakse põder teele ja siis me seal kahekesi ootame, mida saatus meile pakub.
Plaanisin esimese ragina peale kõhuli visata - vaevalt keegi loomale varvaste vahele sihib!
Õnneks helistas meheema ja oli valmis minuga metsavahe telefonitsi kaasa rändama. Artikuleerisin võimalikult selgelt ja katsusin näole manada kõik selle, mis eristab mind metsseast, -kitsest, põdrast ning jänesest.
Not me!
:D
16 December, 2008
Ja joonistada ma ka ei oska...
"Ema! Oskad sa öelda, kus on netis rohkem mõne tänapäevaluuletaja teoseid üleval? Noh, nagu Contra või... Meil on vaja luulepõimik koostada. Ma teeks muidu sinu omadest, aga ta peab kuulus ka olema," hädaldas üks põnnidest hommikul telefonis.
Piinlik last sedaviisi alt vedada. Kuidas saada ruttu kümme korda kuulsamaks nii, et ei peaks midagi tegema? Olen kaks tundi naine? :P
Paar tundi hiljem lasteaias:
"Mida jõuluvana lõvidele kingib?"
"Liha... Aga see ei ole liha."
"Mis see siis on?"
"Valaskala."
Piinlik last sedaviisi alt vedada. Kuidas saada ruttu kümme korda kuulsamaks nii, et ei peaks midagi tegema? Olen kaks tundi naine? :P
Paar tundi hiljem lasteaias:
"Mida jõuluvana lõvidele kingib?"
"Liha... Aga see ei ole liha."
"Mis see siis on?"
"Valaskala."
14 December, 2008
13 December, 2008
Kirjavahetus
Oktoobris tellisin endale isikliku prügikonteineri. Ühtlasi leidsin ka toreda kirjasõbra. Esimene kiri saabus konteineri arvega viiendal novembril.
Teine kiri tuli 24.11.
Hea Ragn-Sellsi klient,
Ragn-Sells AS
Kolmas kiri jõudis minuni 1.detsembril. Hinnatõusu teatisena.
Rohkem pole kirjutatud. Ehk pahandasid, et ma vaevaks pole võtnud vastata? Oi, pahasti. Juba vastasingi:
Hea Ragn-Sells!
Tänan toredate kirjade eest, aga vahva oleks, kui Te mõnikord ka ise külla tuleks. Teid oodates on jälle mõned esmaspäevad mööda libisenud, aga ma ei kaota lootust. Hoian konteinerikaane jätkuvalt lumevaba (seda on hetkel väga lihtne teha), ega ole ma ka mahutit lubatust rohkem täis toppinud. Olen käsitööõpetajana üritanud tekkivad jäätmed koolis ära kasutada, aga nüüd on selline mure, et varsti algab koolivaheaeg. Kui vorsti suudaksin veel kuidagi koos kilega alla kugistada ja komme paberiga neelata, siis sukkpükste, nõudepesušvammi ja kassiliiva juures tekib tõsine tõrge.
Järgmiseks esmaspäevaks lubab vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma. Puhub ida- ja kagutuul 2-10 m/s, õhutemperatuur on -6 - 0 kraadi.
Igatsusega,
Teine kiri tuli 24.11.
Hea Ragn-Sellsi klient,
Seoses lumesaju ja raskete teeoludega võib ära jääda 24.11.2008 toimuma pidanud jäätmevedu, teenuse osutamine võib olla häiritud ka järgnevatel päevadel. Võimalusel toimuvad tühjendused järgmisel graafikujärgsel päeval. Klientidele ei esitata ilmastikuolude tõttu osutamata teenuse eest tühisõidu arveid. Palume järgnevatel päevadel tagada konteineritele juurdepääs ja hoida konteinerite kaaned lumevabad.
Loodame Teie mõistvale suhtumisele.
Keskkonnahoidlikult,Ragn-Sells AS
Kolmas kiri jõudis minuni 1.detsembril. Hinnatõusu teatisena.
Rohkem pole kirjutatud. Ehk pahandasid, et ma vaevaks pole võtnud vastata? Oi, pahasti. Juba vastasingi:
Hea Ragn-Sells!
Tänan toredate kirjade eest, aga vahva oleks, kui Te mõnikord ka ise külla tuleks. Teid oodates on jälle mõned esmaspäevad mööda libisenud, aga ma ei kaota lootust. Hoian konteinerikaane jätkuvalt lumevaba (seda on hetkel väga lihtne teha), ega ole ma ka mahutit lubatust rohkem täis toppinud. Olen käsitööõpetajana üritanud tekkivad jäätmed koolis ära kasutada, aga nüüd on selline mure, et varsti algab koolivaheaeg. Kui vorsti suudaksin veel kuidagi koos kilega alla kugistada ja komme paberiga neelata, siis sukkpükste, nõudepesušvammi ja kassiliiva juures tekib tõsine tõrge.
Järgmiseks esmaspäevaks lubab vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma. Puhub ida- ja kagutuul 2-10 m/s, õhutemperatuur on -6 - 0 kraadi.
Igatsusega,
Teie hea klient
Kunagi kohtub ta tühjendajatega. Ma usun seda!
Kunagi kohtub ta tühjendajatega. Ma usun seda!
11 December, 2008
Minu uus sõber
Hommikul Tartusse reisides jäi ekssõber kurval ilmel mulle köögist järele vaatama. Õhtuks oli uus end peaaegu sisse kolinud.
Mis teha! Selline on elu...
Mis teha! Selline on elu...
10 December, 2008
Igapäevased imelikud juhtumised
Kükitasin õhtuses koolimajas ja ootasin pliidimeistrit.
"Mul on fotokas kaasas!" tegin rõõmsa avastuse ja otsustasin põnnikunsti pildistada. Aga koridor oli pime.
"Hm-hm-hm... Kus on lüliti?"
Kolme aasta jooksul pole mul tulnud selle üle pead vaevata. Ja nagu selgus, veel mõne asja üle. Sest leitud ruudukesele vajutades röögatas tööle koolikell.
Samal ajal, kui ma äraehmatatud ennast trepikoja laest alla kangutasin, viskus kõrvaluksetagusest kabinetist välja juhataja.
"Kes see lollakas siin kella kisub???"
"Mi-na..."
"Mul on fotokas kaasas!" tegin rõõmsa avastuse ja otsustasin põnnikunsti pildistada. Aga koridor oli pime.
"Hm-hm-hm... Kus on lüliti?"
Kolme aasta jooksul pole mul tulnud selle üle pead vaevata. Ja nagu selgus, veel mõne asja üle. Sest leitud ruudukesele vajutades röögatas tööle koolikell.
Samal ajal, kui ma äraehmatatud ennast trepikoja laest alla kangutasin, viskus kõrvaluksetagusest kabinetist välja juhataja.
"Kes see lollakas siin kella kisub???"
"Mi-na..."
Vesikana ja vesikukk
Tiimarist võib 25 krooni eest saada peaaegu täiusliku plastmasskoduloomade komplekti. Peaaegu sellepärast, et kass on sama suur kui kits ja kangesti sissesopistunud näoga, hobune kõigub oma x-jalgadel, aga siiski seisab... Valik on suur, kuid kummaline.Esimese hooga rõõmustasin, et näe - kukk ja kana, pull ja lehm,... Nii tore! Aga edasi järgivad paarid mingil määral mu lapsepõlveveendumust: hobune ja eesel, jäär ja kits, hani ja part... Siga polegi.
Ja ikkagi on see hea materjal. Leiaks veel kusagilt metsloomad ka (hunt, rebane, siil, orav, metskits, metssiga jne). Kõikjal on hunnikute viisi krokodille, ninasarvikuid, antiloope ja muid toredaid tegelasi (lahe, kui laps neidki teab), aga mitte meie metsade elukaid. Muidugi saab neid ise joonistada ja piltidelt välja lõikuda, aga ikkagi! Lõikan ja joonistan nagunii, aga midagi tahaks ka käega katsuda.
Armas jõuluvana... :P
Ladusin oma varanduse rühmadena lauale. Linnud: kana, kukk, part, hani, jaanalind (mingist vanemast komplektist). Miks jaanalind? Sest ta on laste hulgas üks enimtuntud kodulind. Teda käiakse vaatamas perega ja lasteaiaga. Parte on ka veel keegi tiigi ääres toitmas käinud, aga kes see kana on???
Ok. Torkasin suleliste sekka jänese. Kes ei sobi?
"Jänes!"
Miks?
"Need teised on lendamisloomad! Ja nad elavad VEES!"
Absoluutselt arusaadav! :D :D :D
Ja ikkagi on see hea materjal. Leiaks veel kusagilt metsloomad ka (hunt, rebane, siil, orav, metskits, metssiga jne). Kõikjal on hunnikute viisi krokodille, ninasarvikuid, antiloope ja muid toredaid tegelasi (lahe, kui laps neidki teab), aga mitte meie metsade elukaid. Muidugi saab neid ise joonistada ja piltidelt välja lõikuda, aga ikkagi! Lõikan ja joonistan nagunii, aga midagi tahaks ka käega katsuda.
Armas jõuluvana... :P
Ladusin oma varanduse rühmadena lauale. Linnud: kana, kukk, part, hani, jaanalind (mingist vanemast komplektist). Miks jaanalind? Sest ta on laste hulgas üks enimtuntud kodulind. Teda käiakse vaatamas perega ja lasteaiaga. Parte on ka veel keegi tiigi ääres toitmas käinud, aga kes see kana on???
Ok. Torkasin suleliste sekka jänese. Kes ei sobi?
"Jänes!"
Miks?
"Need teised on lendamisloomad! Ja nad elavad VEES!"
Absoluutselt arusaadav! :D :D :D
09 December, 2008
Hästi ja halvasti
Kati rõõmustas eile meid oma mänguga. Seesugune lahe leiutis sundis ennast ka pingutustele. Esiti küll sõbrannale pakutud harjutused, aga pea neist tubli õppematerjal ei või sündida.
Küsitakse:
Olen sellepärast mures, et kuidas R kurgust kätte saada? Äkki tiriks?
Vastan:
Alustuseks muidugi "mesilane" ja "mootorpaat", kuid perspektiivis tuleks motoorika arendamine kombineerida sõnavara laiendamise ja mälu treeninguga:
Draakon trampis Draamateatri trepikojas.
Traksidega traat-trussikutes treial trikitab trapetsil.
Trotslik trombonist trehvas trampliinil trallitanud trianglimängijaga Trondheimi trahteris.
Trukkidega trikoos transseksuaal triigib triiphoones truudusetu trummari trendikaid triatsetaatkiust trippe...
Kuna tundus, et häda pakiline, saatsin läkituse koheselt teele, aga mõtteid muudkui koguneb. Ja märkan nüüd, et kiiruga koostatud lauseis on mõni sobimatu sõna sees ( nt "trummar" - lõpus ka R, ei lähe mitte).
Oi, kuidas mulle meeldib inimesi aidata!
Tore, et midagi ka hästi läheb. Hommikul, kui teise sõbranna soovil lasteaia seinale saaniga jõulumeest joonistasin, sättis end minu kõrvale istuma üks iseteadlik tirts. Üldiselt meeldinuks mulle ilma publikuta toimetada, aga olgu siis pealegi.
"Praegu on minu kord!" teatati tähtsalt (nojah, tavaliselt kõnnib logopeed temast ju mööda). "Te võite ka tulla!" lubati seejärel armulikult kõigile huvilistele.
"Kui teid siia ümber nii palju koguneb, ei saa ma joonistada," hädaldasin kitsaks jäänud liikumisruumi üle.
"Olgu, ma siis rohkem ei kutsu," pakuti lahkelt. "Aga neid, kes tulevad, ei saa ma takistada!"
Eksole!
"Sul ei tule täna vist kõige paremini välja," nuriseti hetke pärast, kui uudistaja täheldas, et üks kriips on kuklast puudu ja saanijalase all peaks lumetriip olema.
Rrrrr!
:D
Küsitakse:
Olen sellepärast mures, et kuidas R kurgust kätte saada? Äkki tiriks?
Vastan:
Alustuseks muidugi "mesilane" ja "mootorpaat", kuid perspektiivis tuleks motoorika arendamine kombineerida sõnavara laiendamise ja mälu treeninguga:
Draakon trampis Draamateatri trepikojas.
Traksidega traat-trussikutes treial trikitab trapetsil.
Trotslik trombonist trehvas trampliinil trallitanud trianglimängijaga Trondheimi trahteris.
Trukkidega trikoos transseksuaal triigib triiphoones truudusetu trummari trendikaid triatsetaatkiust trippe...
Kuna tundus, et häda pakiline, saatsin läkituse koheselt teele, aga mõtteid muudkui koguneb. Ja märkan nüüd, et kiiruga koostatud lauseis on mõni sobimatu sõna sees ( nt "trummar" - lõpus ka R, ei lähe mitte).
Oi, kuidas mulle meeldib inimesi aidata!
Tore, et midagi ka hästi läheb. Hommikul, kui teise sõbranna soovil lasteaia seinale saaniga jõulumeest joonistasin, sättis end minu kõrvale istuma üks iseteadlik tirts. Üldiselt meeldinuks mulle ilma publikuta toimetada, aga olgu siis pealegi.
"Praegu on minu kord!" teatati tähtsalt (nojah, tavaliselt kõnnib logopeed temast ju mööda). "Te võite ka tulla!" lubati seejärel armulikult kõigile huvilistele.
"Kui teid siia ümber nii palju koguneb, ei saa ma joonistada," hädaldasin kitsaks jäänud liikumisruumi üle.
"Olgu, ma siis rohkem ei kutsu," pakuti lahkelt. "Aga neid, kes tulevad, ei saa ma takistada!"
Eksole!
"Sul ei tule täna vist kõige paremini välja," nuriseti hetke pärast, kui uudistaja täheldas, et üks kriips on kuklast puudu ja saanijalase all peaks lumetriip olema.
Rrrrr!
:D
08 December, 2008
Räme päkapikk
"Emme, tead kuidas saaks kõik jooksuvõistlused ära võita?" tuleb Põnn9 oma avastusega lagedale. "Peavad olema väga pikad jalad!... Sest kui oled mingi räme päkapikk, pole loo-tust-ki!"
Tivoli Tuur
Saan end just bussis mugavasti istuma sätitud, kui kaks neljanda klassi noormeest selja tagant õlale koputavad: "Õpetaja, me tahaks ise seal istuda!" (Mulle nii meeldib, kui mind patsutatakse. Rrrr.)
"Täbar lugu!" laiutan vastuseks käsi ja jätkan aknasse kumava päikeseloojangu nautimist. (Võib seda tõlgendada kui õpetajapoolset vägivalda? Et mida me saame laste käest nõuda, kui me ise nende tagasihoidlikele soovidele vastu ei tule?) :PIhaldusväärne iste vajab pisut kohendamist. Keegi on seljatoe alla lasknud. Koban istmealust hooba ja vupsan seepeale tooliga vahekäiku. Uuups!
"Mis ma nüüd teen?" hädaldan juhile.
"Pane turvavöö kinni ja naudi," muheleb too. "Üldiselt peaks ta ise paika jääma."
Aga ei jää!
Teen ennast nii raskeks, kui oskan, aga tool saab sellest ainult lusti juurde. Tunnen puudust isegi neist paarist nirust kaotatud kilost, mis ehk istet fikseerida aitaks.
Viuuuh! tuiskan järgmises kurvis tagasi akna poole.
Vhüüüt! tuhisen uues kurvis taas vahekäigu suunas. Ja nii jätkuvalt. La-he! :D
"Viimased vindid veel," muigab sohver.
Kahju, et keerutada ei saanud. Aga ega ma ei taibanud küsida ka.
"Täbar lugu!" laiutan vastuseks käsi ja jätkan aknasse kumava päikeseloojangu nautimist. (Võib seda tõlgendada kui õpetajapoolset vägivalda? Et mida me saame laste käest nõuda, kui me ise nende tagasihoidlikele soovidele vastu ei tule?) :PIhaldusväärne iste vajab pisut kohendamist. Keegi on seljatoe alla lasknud. Koban istmealust hooba ja vupsan seepeale tooliga vahekäiku. Uuups!
"Mis ma nüüd teen?" hädaldan juhile.
"Pane turvavöö kinni ja naudi," muheleb too. "Üldiselt peaks ta ise paika jääma."
Aga ei jää!
Teen ennast nii raskeks, kui oskan, aga tool saab sellest ainult lusti juurde. Tunnen puudust isegi neist paarist nirust kaotatud kilost, mis ehk istet fikseerida aitaks.
Viuuuh! tuiskan järgmises kurvis tagasi akna poole.
Vhüüüt! tuhisen uues kurvis taas vahekäigu suunas. Ja nii jätkuvalt. La-he! :D
"Viimased vindid veel," muigab sohver.
Kahju, et keerutada ei saanud. Aga ega ma ei taibanud küsida ka.
05 December, 2008
Hambaklambriralli
Põnn lõhkus klambrid ära. Käis paranduses, aga kätte pidi saama nädala pärast. Täpselt sel päeval, kui mul polnud kuidagi võimalik neid ära tuua. Mis tähendanuks 2-3 nädalast klambritust. Mis olnuks hirmus halb, sest ideaalnaeratus juba sama hästi kui käes.
Lunisin kõik kolleegid läbi. Asjata. Hädaga pöördusin bussijuhi poole, kes on vapustavalt vastutulelik. Piinlik oli teda küll sellisel teemal tülitada. Nojah. Nii vastutulelik ta siiski polnud, et oma vaba päeva ringi vahetanuks ja ega see olnud mul nii ka mõeldud. Tema paarimees aga ei tekita kiusatustki, et teenet tellida.
Jama.
Siis meenus mulle, et alles mõne päeva eest helistas tuttav, keda ma kümmekond aastat näinud pole. Juhtumisi töötab just polikliiniku kõrval. Nõustus. Saatsin põhjaliku sõnumi nime, eseme kirjelduse, bussi kirjelduse jm vajaliku infoga.
Sel ajal, kui saadetis kohale jõudis, olin paraku kõige hõivatum. Mure suur. Kordasin paki vastuvõtjale mitu korda ülesande üle, aga kuna usaldan teda sama palju kui ennast, jäi süda raskeks.
"Oli mu palve Sul meeles?" helistasin esimesel võimalusel saatjast tuttavale.
"Ei," kostis vabandav hääleke. "Aga sa saad oma paki kätte. Jõudsin 5 km pärast bussile järele."
Appi.
"Said kätte?" helistas ta veidi hiljem. "Juht ütles, et sellist peatust tema liinil pole."
Ei teadnud veel. Vastuvõtja telefon vaikis.
Sellist peatust tõesti pole, aga see oli lugeja, mitte kirjutaja viga :D
Kodus ootas põnn sinise kilesussinutsakuga. Kus pidada sees olema veel natuke sussi, käterätt ja aare. Tõeline maskeering.
Kohal! Läks korda! Jee!
Ma olen meister inimesi ära kasutama ja mulle satuvad ka alati sellised, kes on kogu südamega asja kallal. Piiiiinlik....
Lunisin kõik kolleegid läbi. Asjata. Hädaga pöördusin bussijuhi poole, kes on vapustavalt vastutulelik. Piinlik oli teda küll sellisel teemal tülitada. Nojah. Nii vastutulelik ta siiski polnud, et oma vaba päeva ringi vahetanuks ja ega see olnud mul nii ka mõeldud. Tema paarimees aga ei tekita kiusatustki, et teenet tellida.
Jama.
Siis meenus mulle, et alles mõne päeva eest helistas tuttav, keda ma kümmekond aastat näinud pole. Juhtumisi töötab just polikliiniku kõrval. Nõustus. Saatsin põhjaliku sõnumi nime, eseme kirjelduse, bussi kirjelduse jm vajaliku infoga.
Sel ajal, kui saadetis kohale jõudis, olin paraku kõige hõivatum. Mure suur. Kordasin paki vastuvõtjale mitu korda ülesande üle, aga kuna usaldan teda sama palju kui ennast, jäi süda raskeks.
"Oli mu palve Sul meeles?" helistasin esimesel võimalusel saatjast tuttavale.
"Ei," kostis vabandav hääleke. "Aga sa saad oma paki kätte. Jõudsin 5 km pärast bussile järele."
Appi.
"Said kätte?" helistas ta veidi hiljem. "Juht ütles, et sellist peatust tema liinil pole."
Ei teadnud veel. Vastuvõtja telefon vaikis.
Sellist peatust tõesti pole, aga see oli lugeja, mitte kirjutaja viga :D
Kodus ootas põnn sinise kilesussinutsakuga. Kus pidada sees olema veel natuke sussi, käterätt ja aare. Tõeline maskeering.
Kohal! Läks korda! Jee!
Ma olen meister inimesi ära kasutama ja mulle satuvad ka alati sellised, kes on kogu südamega asja kallal. Piiiiinlik....
04 December, 2008
Kuduv vesirott!!!
Paari päeva eest polnud elektrit. Kaunistasime toad klaaskaussidesse ujuma lastud teeküünaldega. Vool tuli tagasi. Kausid jäid. Täna avastas need üks vilgas ja uudishimulik loomake. Sai see nüüd alguse soovist küünlaid maitsta või millestki muust - mine võta kinni!
Esmalt üritas kutt kausi ääre külge klammerdudes ja ühe käpaga lainetust tekitades küünalt lähemale meelitada. Tasakaal kadus. Siis rühkis kikivarvul, kõht sisse tõmmatud (märg ja vilu), küünla juurest küünla juurde ja lõbustas end nende vee alla vajutamisega. Kui põnn küünlad kokku korjas, polnud neist lugugi - talisupleja ikka ja taas platsis!
Kui ka bassein ära korjati, ajas tegelane jonnakalt moka torusse, otsis oma kapitagusest laost midagi suupärast ja ronis seda mu õlale sööma.
"Näita, mida mugid!" üritasin imelikku einet identifitseerida.
Keerati selg ja torgati segajale sabaots ninna.
Kui niisugused ollakse...
Ja kudumine osutus liiga aega ning püsivust nõudvaks. Pealegi oli keras ainult üks varras.
Esmalt üritas kutt kausi ääre külge klammerdudes ja ühe käpaga lainetust tekitades küünalt lähemale meelitada. Tasakaal kadus. Siis rühkis kikivarvul, kõht sisse tõmmatud (märg ja vilu), küünla juurest küünla juurde ja lõbustas end nende vee alla vajutamisega. Kui põnn küünlad kokku korjas, polnud neist lugugi - talisupleja ikka ja taas platsis!
Kui ka bassein ära korjati, ajas tegelane jonnakalt moka torusse, otsis oma kapitagusest laost midagi suupärast ja ronis seda mu õlale sööma.
"Näita, mida mugid!" üritasin imelikku einet identifitseerida.
Keerati selg ja torgati segajale sabaots ninna.
Kui niisugused ollakse...
Ja kudumine osutus liiga aega ning püsivust nõudvaks. Pealegi oli keras ainult üks varras.
03 December, 2008
Pimekohting
Kaasa kandis mu hoiuarvele ümmarguse summa raha, et ma end hästi tunneksin. Alustasin kohtingust.
"Olen viie minuti pärast lasteaia ees," juhatas salapärane tundmatu.
Viie minuti pärast lasteaia ees oli juba kaunikesti hämar ja täpselt see aeg, kui põnne kodudesse jagatakse. Naeratasin lootusrikkalt ühele ja teisele, aga kõigile tundus oma laps tähtsam.
"Näed, see on tema!" saatis üks kolmanda klassi tirts, kelle oma eraellu olin pühendanud, mind õige autoni.
Oligi.
Järgnes raju õhtupoolik - kammisime poode siin ja seal, mõnda paika nägin lausa esimest korda. Jäime paaris poes tuttavatele vahele, aga mis tähtsust sel, kui raha on, ja asjatundlik raiskaja abiks.
"See on ehk pisut mugavam, aga nendest tuleb jälle stiilsem komplekt. Hind üks... Ära seda osta, ma tean kohta, kus saab odavama ja sama hea!"
"Kas annan raha?"
"Maksad, kui toon."
Jee! Tõeline ostuteraapia!
Maakonnakeskus oli pühade-ehtes, autoraadiost kõlas üks laul romantilisem kui teine...
Käime katuseid mööööda...
Armastan Sind, sest Sa oled: lumes ukerdav leevike...
Aitäh kaasale, kes selle kõik võimalikuks tegi!
Ja kuigi õhtu polnud NII romantiline nagu esimese lugemisega ehk tundus, on mul tänu sellele jõuluks uus pliit. Malmahjuga. Kui veab, jääb raha praekski.
;)
"Olen viie minuti pärast lasteaia ees," juhatas salapärane tundmatu.
Viie minuti pärast lasteaia ees oli juba kaunikesti hämar ja täpselt see aeg, kui põnne kodudesse jagatakse. Naeratasin lootusrikkalt ühele ja teisele, aga kõigile tundus oma laps tähtsam.
"Näed, see on tema!" saatis üks kolmanda klassi tirts, kelle oma eraellu olin pühendanud, mind õige autoni.
Oligi.
Järgnes raju õhtupoolik - kammisime poode siin ja seal, mõnda paika nägin lausa esimest korda. Jäime paaris poes tuttavatele vahele, aga mis tähtsust sel, kui raha on, ja asjatundlik raiskaja abiks.
"See on ehk pisut mugavam, aga nendest tuleb jälle stiilsem komplekt. Hind üks... Ära seda osta, ma tean kohta, kus saab odavama ja sama hea!"
"Kas annan raha?"
"Maksad, kui toon."
Jee! Tõeline ostuteraapia!
Maakonnakeskus oli pühade-ehtes, autoraadiost kõlas üks laul romantilisem kui teine...
Käime katuseid mööööda...
Armastan Sind, sest Sa oled: lumes ukerdav leevike...
Aitäh kaasale, kes selle kõik võimalikuks tegi!
Ja kuigi õhtu polnud NII romantiline nagu esimese lugemisega ehk tundus, on mul tänu sellele jõuluks uus pliit. Malmahjuga. Kui veab, jääb raha praekski.
;)
Subscribe to:
Posts (Atom)