Talveaknamuinasjutt

Ups! Tuleb välja, et mu hommikune aknatagune sobib täpselt fotojahi teemasse! Tulgu siis pealegi jaht!

Säästureklaam

Kehvad ajad juhatavad kätte tagasihoidlikumad võimalused. Kui juhtub, et suuremateks kuulutamisteks raha napib, saab ka teisiti. Pastakat muidugi kulutab ja jalavaeva ka rohkem. Ja aega, sest üpris tüütu võib olla iga trepikoja kõrval postiljoni passimas käia. Eks too taha ka natuke asjast kasu saada, enne kui keelemärja sildikese lehenurka lubab. Aga jah - äri tahab reklaamimist ja miks mitte niimoodi.
Tuleb vaid lumepall veerema lükata. Näe, nüüd lugesid Sina ka! :D


meheema hommikune postkastileid.

Merkuuri talv

It's Winter-fall
Red skies are gleaming, oh
Sea-gulls are flyin' over
Swans are floatin' by
Smoking chimney-tops
Am I dreaming
Am I dreaming?

The nights draw in
There's a silky moon up in the sky, yeah
Children are fantasizing
Grown-ups are standin' by
What a super feeling
Am I dreaming
Am I dreaming?
woh woh woh woh

(dreaming) So quiet and peaceful
(dreaming) Tranquil and blissful
(dreaming) There's a kind of magic in the air
(dreaming) What a truly magnificient view
(dreaming) A breathtaking scene
With the dreams of the world in the palm of your hand

(dreaming) A cosy fireside chat
(dreaming) A little this, a little that
(dreaming) Sound of merry laughter skippin' by
(dreaming) Gentle rain beatin' on my face
(dreaming) What a extraordinary place

And the dream of the child is the hope of the hope of the man

It's all so beautiful
Like a landscape painting in the sky, yeah
Mountains are zooming higher, mmm
Little girls scream and cry
My world is spinning and spinning and spinning
It's unbelievable
Sends me reeling
Am I dreaming
Am I dreaming
Oooh it's bliss



Theres no time for us
Theres no place for us
What is this thing that builds our dreams yet slips away
From us

Who wants to live forever
Who wants to live forever....?

Theres no chance for us
Its all decided for us
This world has only one sweet moment set aside for us

Who wants to live forever
Who wants to live forever?

Who dares to love forever?
When love must die

But touch my tears with your lips
Touch my world with your fingertips
And we can have forever
And we can love forever
Forever is our today
Who wants to live forever
Who wants to live forever?
Forever is our today

Who waits forever anyway?

Linnuristipäev

Sel aastal õige varajane :D :D :D

Üks pildike veel lindude teemal.
Sääse pesakast. Made in Hiiumaa.

Numbrid, numbrid

Parim stiimul algajale numbrijale...
Euroopa numbreid.Vanemaid numbreid.Kodukootud numbreid.
Muud numbrijahtijad.

Hea tuju pildid

Mõõduka masenduse raviks tuleb natuke lustlikes mälestustes sobrada. Eriti tore, kui neist on jäädvustusi.

Meeldetuletus, et ilusatest naistest pole meil kunagi puudust olnud.

Tegelikult olid kõik kolm VÄGA kenad ja armsad. See lihtsalt polnud nende päev... :D
***
Askeldas kord pesapõnn oma lemmikkapi kallal.
Proovige ise, kui mõnus on täis paberkotikesi sakutada, kui vahvasti nende sisu tekkinud aukudest põrandale sahiseb ja kui toredasti krudiseb tärklis taldade all!

***
Proovis kord suurpõnn ema pruutkleiti. Hiigla pikk! Tuli taburetile ronida, et kangas kaunilt langeks.
Loori polnud ema oma tähtsal hetkel vajalikuks pidanud, aga pruudimängu ilma loorita pidada on ilmvõimatu! Õnneks leidus sobiv kardin.
Peigmeest on kolmeõelises peres märksa keerulisem luua, aga isa garderoobi toel andis sedagi korraldada. Lõppude lõpuks - seal, kus meheliku riietuse seest ikka liigset tütarlapselikkust kiirgab, aitab kiiver!
Lilleneiu pildile meelitamine polnud üldse mingi probleem, paraku olid kõik liiga iseendaga ametis, et tema kostüümi ja pudrumeiki kohendada.

Muhedat päeva jätku!

Olemasolevad nõiad ja muud mured

"Emme! Kas nõiad on olemas?"
"Mhmh!" noogutan innukalt, enne kui küsimus korralikult kohalegi jõuab.
"Peavad olema! Hannes Vanaküla on raudselt nõid... Ja Jürgen Veber. Muidu ta ei saaks teha kõiki neid asju..."

"Mida ma oma hambaga teen? See loksub täiega, aga ma ei julge seda välja tõmmata. Äkki on valus."
"Usu mind, väga mõnus. Tahad, aitan?"
"EIIII!"

"Emme! Täna on Ülle nimepäev!"
"Lahe."

"Emme! Kas Reet Linna on Ivo Linna õde?"

Tark ja arukas

Unelesin hommikusel autosõidul oma tagareas ja imestasin, kui valge veerand kaheksa ajal väljas on!
Mm! Teeäärsetes helkurpostides kustus valgus.
"Kas seda tehakse igal hommikul kindlal kellaajal?" jõudsin mõelda. Siis taipasin, et juht lülitas lähituled sisse.

Kunstizaaalis

Kümneaastaste rahvakunstimeistrite sõleloomingut:


1. klassi tervitused Tallinna!


2.-3. klassi tuulikuid:


Ja lõpetuseks üks hiline sõbrapäevatervitus :D

Pehme nagu...

... tugitool,

pesa,

...suvi,

...

mujaline pehmus

Mess ja miss

Tänasesse päeva mahtus 2 pidu - turismimess ja ühe ilusa ülemeretüdruku sünnipäev.
Messil oli rohkem rahvast, aga sünnipäev oli jälle lõbusam. Eriti finaal, kus sünnipäevalaps end külaliste eest õue lukustas.
Kaasaga käsikäes läbi vanalinna kodu poole jalutades kiskus sõnavahetuseks.
"Kas Sul on külm?" muretses kaasa.
"Kõhe."
"Kõhe?"
"Kõhe. Kõhe? Libe. Libe?" osatasin, seda enam, et käevangus olija tegi lendamisliigutusi.
"Ma tean veel E-ga lõppevaid neljatähelisi sõnu," porises mees. "Male!"
"Kabe."
"Kibe."
"Kile."
"Nobe."
"Tobe."
"Tore."
"Tõre..."
Sõneleksime ehk siiani, kui vahepeal mitte koju poleks jõudnud :D

Riisumisest

"Riisub. Kas I on pikk või ülipikk?"
Teeme käemärke kaasa. Kui pikk - kiigutame, kui ülipikk - raiume.
"Kas riisub," kiigutan
"või riiiiisub," raiun.
"Nii riisub!" teatab noorsand, ajab näpud konksu ja tõmbab kätega mööda lauaplaati.
Nojah. Riisutakse ju rehaga. Raiumiseks on kirves ja kiigutamiseks kiik.
:D

Häälikumäng

Lasteaia vanem rühm mängib häälikumängu. Üks laps läheb toast välja, teised valivad hääliku ja igaüks mõtleb sõna, kus see häälik sees on. Siis kutsutakse mõistataja.
Esimestel kordadel tuleb kõvasti aidata,
et mõistatatavat häälikut ette ei öeldaks;
et valitud sõnas vajalik häälik olemas oleks;
et arvaja ikka aru saaks, mida ta tegema peab...
Lõpu poole läheb mäng vägagi ladusalt ja proovime, kas õnnestub ka ilma õpetaja sekkumiseta.

"Mmmm!!!" otsustatakse pead koos, salapärased näod ees. "Võib sisse tulla!"

"Lumi!" hõikab esimene.
"Muna!" vihjab teine.
"Ämm!" lisab kolmas.

Aastast 1953

Tegelinski kelkis aabitsatega. See meenutas, et ka minul on. Ema omaks vist hiline. Ju siis isalt.

Värviliste piltidega ja puha.

Kukupai blogimäng

Reeglid ja äraarvamisjupike:

Eelarvamuste murdmiseks on vaja uskumatut tahtejõudu ja roppu moodi aega. On alati hiiglama kiiduväärt kui keegi kasvõi üritab.

Kelle blogist? ;)

Fopaa

Vene poiss. Nelja-aastane. Vaikib.
Õpetaja sõnul järjekindlalt ja ennastsalgavalt.
Võtan ühe kolmese eriliselt suhtlemisalti tibu seltsiks. (Simmapääütesemmenäipuusonolavat...)
Kellega-millega lapsi rääkima meelitada?
Loomad!
"Teate, kes meile külla tulevad?" püüan põnevust üles kruvida.
Tirtsu silmad säravad, poiss põrnitseb ettevaatlikul ja veidi jahmunud ilmel.
"Loomad!... Meeldivad teile loomad?"
Põnnid noogutavad. Üks innukalt, teine rohkem igaks juhuks.
"Kes sinu lemmikloom on?" küsin tüdrukult.
"Amma!"
"Mis häält see loom teeb?" üritan täpsustada, sest teda kohutavalt ärritavad mõistmatud inimesed.
"Mää-mää!"
Selge, siis ikkagi lammas.
"Kas siin ka lammas on?" laon oma varanduse lauale.
"Amma!" kilkab põnn ja haarab oinal/jääral sarvist. Paremat lammast pole mul kahjuks kuskilt võtta.
"Kes sinu lemmikloom on?" kiusan nüüd kutti. Vaikus. "Kas siin on sinu lemmikloom?" Vaikus.
Hm. Kas ta ikka aru sai?
Vaatame kõik loomad üle, imiteerime oskust mööda koera, kassi, karu, lehma jne hääli... Ikka mina ja tüdrukutirts. Poiss vaatab meid kerge võõristusega.
"Mina näitan sulle looma, sina ütle, mis häält ta teeb!" peidan oma loomaaia selja taha. Patsik on õhinal nõus.
"Nüüd küsi sina minu käest!" Kutt hakkab tasapisi sulama. Kui eksin, muheleb. Kui läheb täppi, noogutab.
Koolikell lõpetab meie tänase tunni. Vaja kunstiasjad lahti pakkida.
"Paneme nüüd mütsid ilusasti pähe ja sallid korralikult kaela," asun lapsi õueriidesse aitama, sest rühmakaaslased müttavad juba hangedes.
"Ma oskan ise ka endale kindad kätte panna!" teatab poiss asjalikult. "Aga all me ei saa vist ise ust lahti."
Aa... ee... nojah. Ega mul polnudki plaanis neid üksi trepist alla saata. Ja noh, nüüd ma mõistan seda võõristust pilgus ka palju paremini, sest eks see või kummaline paista küll, kui täiskasvanud inimene, ise veel õpetaja, sulle tubli veerand tundi muu-muu, mõmm-mõmm ja mök-mök teeb.

Imetajabakter

"Ema, kas meie oleme ka imetajad?" küsib põnn telekast tuleva "... terve meri oli piima täis" jutu peale.
"Jep."
"Aga me oleme ju inimesed! Inimesed on imetajad?"
"Jep."
"Kalad on ka imetajad."
"Eip."
"Aga vaal ju on?"
"Vaal pole kala."
"Aga vetikad?"
"Kaktus pole ka imetaja," hõikab kaasa magamistoa ukse vahelt.
"Aga bakter?" ei jää põnn rahule.
"Kuule, millega ta peaks imetama? Tal üksainuke rakk ongi," toriseb kaasa.
"Ja see on tiss! Pilti oled näinud?" kaitsen last.
Kaasa pöörab ahastava pilgu lae poole, suutmata pöörata meie usku, et kusagil seitsme maa ja mere taga tissitavad just praegu bakteriemad oma järglasi magama.

Jahimehe eine

Igaühele tema isu järgi - suurele suurem,


väiksele väiksem ports. Magustoiduks kirsimoosisai. Et põnn saabus just suusatamast, tegin endale ka tassi kuuma teed :D

Ja ega meie siis ainsad ole, kes süüa tahavad.

Rähnist. Arvasin ekslikult, et väike-kirjurähn. Sest suur ei saa ometi nii pisi olla! Aga nüüd näen, et beebimütsiga suur-kirjurähn ikka :) Väike on hoopis teistsugune!
See, keda ma eile nägin, ei olnud punamütsike. Punamütsikese ema? :)

Veel üks näljane. Jõudnud teine toitu oodates kardinatki maitsta.

Ja teised toidujahtijad

Veretu aardejaht

Tegelinski ja Kukupai ajasid kelkimise isu peale.
Minu vanaema kallisvara (mitte, et ma teda kunagi oleks seda kandmas näinud).

Nojah, ja mida mina kord vanaemana järglastele jätaks? Ehk selle? :D
(Kaasa kingitus)

Kolm parandatavat probleemi

Sain Kukupailt Tiiu sünnitatud meemi: "Minu 3 probleemi koos lahendusega."

Ho-ho-hoo! Minul juba probleemidest puudust pole.
Kõige-kõigem on hetkel ülikool. Kohati tundub, et pigem olen mina probleemiks ülikoolile.
Iseenesest paistan ju veel väga noor ja tark ja andekas, aga seda alati ainult sinnamaani, kuni õppejõududelt tagasiside saabub. Abi on võimalik, aga raskesti leitav - ajudoonor. On vabatahtlikke? Eelistuseks frontaal- ja temporaalsagarad, aga ega ka ülejäänud paha tee.
Probleemid kaks ja kolm (nende olemasolust sain alles eile kolmeaastase suu läbi aimu):
"Õpetaja, sul on liiga suured jalad, aga - vahet pole!"
Lahendus: kirurgiline sekkumine???
No ja üks kukupailik probleem ka: akna taga käib vilgas elu, aga minu ja fotoka kooslus pole suuteline seda täie teravusega edastama :(
Lahendus: istutan männi 2 meetrit köögiaknale lähemale.
Keda pilduda?
Tegelinski (minu pikaajaline psühholoog ja psühhiaater)
Veepang (Pole probleeme? Nädala pärast tekitame!) :P
Jospel (Probleem on tema perekonnanimi) :P

Sõltlane

Sellel ei olnud pilti. Ei mingit kunstnikerdust. Hiiglaslik, ümar, täpselt õige roheline.
Nuuts.
Mul on teine veel, aga sellest ei saa juua. Liiga suur hirm, et katki läheb ja üleüldse - see oleks justkui poolik rõõm.
Poes, kust ma kunagi oma õnnestunud ostu tegin, pakuti
sarnast värvi, aga teise kujuga tassi,
sarnase kujuga, aga vale värvi ja suurusega tassi,
sarnase suurusega, aga muidu täitsa teistsugust tassi...

Kes võis arvata, et nii lihtsad asjad sellist sõltuvust tekitavad :(

Loom minus

"Ta õiendab SINU kallima kallal! Sa ei jää niimoodi käed süles istuma! Reageeri! Lase see loom endast välja!!!" kärgib lavastaja.
"Loom, tule välja," pobisen alistudes.
Hamster? Kilpkonn? Päevakoer?

Nii noor, aga juba roheline!

"Mis sind täna rõõmustas?"
"Pügiauto!"
"Sa nägid täna prügiautot?"
"Jah, mul kodu juujes on!"
"Kas su issi on prügiauto juht?"
"Ei! Mina olen!"
"Kas sa tahad suureks saades prügivedajaks hakata?"
"Jah! Ma seidan pügiautoga ja kojjan keik pügi äja! ... Ja pesen tee ka puhtaks!"

Kuulihaava lakkudes

Lapsepõlvesõber jääb lapsepõlvesõbraks. Selleks, kellega ühesugustes öösärkides, piimakruus pihus, kaevule lüpsisooja piima järele on joostud. Kellega puu otsas pükse lõhutud, maasikaraksus käies vagude vahel roomatud, külg külje vastas vitsahirmu tuntud...
Väike viga, et mõni lapsepõlvesõber tekib siis, kui lapsepõlv on juba lootusetult möödas. Tunne on oluline.
Oli.