TV-tohtrid

Kurb on vaadata, kuidas meelest kergekesed meedias õnneks võetakse. Ma saan aru, et just nemad moodustavad lõviosa abiotsijatest. Et nende jaoks on televisioon A ja O ja ainuõige viis õiglust jalule seada. Ja saatejuhtide kiusatust mõistan, sest tsirkust saab ikka omajagu. Üht "Võsareporteri" lõiku näinud põnnid vaatasid mulle jahmunult otsa ja küsisid:
"Kuidas need inimesed seal nüüd edasi elavad?"
Aga keda huvitab? Nali naerdud ja populaarsus võidetud. Oma lähedasele seda vast ei teeks, aga nii - võõras mure!
Kuskilt saatest jäi kõrva abiotsija vale sõnakasutus. Ok, pani muigama. Ok, jätke sisse. Aga kas on kaamera taga raske selgeks teha, et see sõna tähendab sootuks midagi muud ja antud konteksti ei lähe mitte? Et ikka ja jälle sama eksimust ei tehtaks. Et võiks mõelda - keel lihtsalt vääratas. Ei.
Ohhh...