Salapärane kingitus trepikojas

Uksekell.

Korteriperenaine naudib samal ajal ilu-und.

Ilu-uni jäetakse koheselt kus see ja teine, seda enam, et too ei näi soovitud mõju avaldavat. Pigem vastupidi. 

Kuidas käituda? 

Mu meelest külatelefon on juba kõigile sõnumi saatnud, et mulle lähipäevadel külla tulla ON KEELATUD. Mis teen? 

Hõikan läbi suletud ukse hauataguse häälega: "Siin elab koroona!"? 

Surun maski pihku ja hiilin ettevaatlikult esikusse. Avan vargsi ukse ja piilun trepikotta. Ei kedagi. Ainult üks roosa kinkepakk on lillejuurikakastis ukse kõrval. Hetk hiljem avaneb trepikoja uks ja sealt vaatab mulle vastu sedavõrd ehmunud meesterahva nägu, et mul ei teki kiusatuse raasugi kontrollida peeglist, mis või kes teda niimoodi ehmatas.

Lasen külalisel naabri uksest sisse tormata ja annan talle natuke aega toibumiseks. 

"Hallo, kas nägid, kes mu ukse taga käis?"

"Ei. Pime oli. Mingi tume bussi moodi masin ja tundus, et naisterahvas."

"Naabrimees ka ei näinud?"

"Ei. Ausõna. Pime oli."

Usun. 

Lähen, piilun pakki. Hm. Hmhmm.

Mesi. Sellest saan ma aru. Välistab kõik tuttavad mesinikud. Üks sellenimeline inimene on küll sõbralistis, aga miskipärast välistaks ka tema. 😄

No aga see rohupudel??? Niimoodi ilma karbi ja manuaalita? Kes võiks minust eeldada, et torman ummisjalu ükskõik-mis-rohtu tarvitama? On mul maovaevusi? Ok, iiveldab, aga see on üks väheseid sümptomeid, millest oleks kahju loobuda. 

Või läks kinkija pisut segadusse ning jättis märkamata, et see arstim ravib magu, mitte madu? 😕

Helistan esimesele pähetulevale sõbrale. Nii piinlik, kui kotid sassi ajas ja abikaasa jaoks olulise rohu mulle sokutas.

Sõber ei taha omaks võtta. Hm.

Guugeldan. Tundub kellelegi hädavajalik ravum. Võiks isegi isiklikule kaasale sobida.

Helistan. Ristküsitlen. Ta ei taha farmakoloogiahuvilist sala-austajannat omaks võtta.

Mis siis ikka. Pildistan. Võimas FB, aita! 

Aitabki. Pole vaja kuhugi pilti üles riputada ega järelpärimisi korraldada.

Puhtsüdamlik ülestunnistus. Kes tegi, miks tegi ja mis tegelikult selles salapärases maoravipudelis on. Avan korgi. Jap. Tabletid need tõesti pole. Pigem puljongipulber või eksootilise ranna liiv. 

Võimalik, et isegi katsetan. Võimalike kõrvaltoimete korral kontrollige rohutopsi mu vasakus käes ja viimaseid kirjavahetusi Messingeris. 😉