Sellest on tekkimas omamoodi rituaal. Kõigepealt hüpleme koos viis minutit kušetil, siis langeme oimetuna asemele.
Kärbsepiitsast räägin.
Tuppa tungivad porilaste väed. Nad ei suuda uskuda, et ma ikka veel elan.
Elan. Ja materdan. Täna saatsin porikärbeste paradiisi vähemalt 4-5 lendajat ja peksin läbi padjapüürile trükitud elukad. Nende kõrvad olid kärbestega liiga sarnased.
3 comments:
Uskumatu ja seda veel novembris. Ma näen suvelgi mõnda üksikut.Pihta nendele saada on aga tõeline kangelastegu. Nii närvilisi sitikaid teisi ei ole.
meil ka, padjapüüridel mitte
See on üldse üks uskumatu november...
Post a Comment