Veinimõisatuur Lätis

Rundale. Ma tahan sinna tagasi. Aiman juba, kes minuga järgmisel suvel sinnapoole väntavad. ;)

Igate. Bīriņi. Turaida. Rundāle. Jelgava...
Veinimõisad siis niipalju, et iga mõisa/palee/muidu uhkema ehitise juures sai heaks tavaks veini maitsta. Aga see ei teinud midagi hullu. Muutis vaid mõisad veel uhkemateks.

Ekskursioonil sain teada, et 
* piiskop Albert alistas liivlased aastal 2006
* Riia kesklinnas toimusid relvastatud rünnakud 11 aastat tagasi
* Jurmalas ehitatakse majadele torne seepärast, et igale poole paistab meri
* VEF (Riia elektroonikatehas) loodi mobiiltelefonide valmistamiseks
* pöialpoiss Sprīdītis meenutab lätlastele aegu, mil nad vallutasid Venemaa
* Lätil pole merd.

Tegelikult oli giid väga tore. Laialdaste teadmiste ja ladusa jutuga. Lihtsalt vahel ei lippa mõte ja sõnad ühte rada. Ma tean. Mina oskan seda ka. :D

Läti on tore maa. Rohelised majad, 

autod, 

inimesed...

Riia tänavamuusikud hõikasid rõõmsasti: "Eesti?" ja kohe kostus kahest puhktorust Mattiiseni "Eestlane olen ja eestlaseks jään."

Siguldas ma armusin. Köömnepirukasse. Kahjuks jäi suhe lühikeseks.

Lätis on kehvad ajad. Mitte kõik ei jaksa endale autot lubada. Tundsin enda üle uhkust. :S

Aga naised on toredad ja toimekad. Ilus näide, kus mees hangiti otse prügikastist. Usun, tema elust võib veel asja saada.

Meri oli võrratu. Ja rand.

Huvitav reis ja mõnusad kaaslased. 
Eriti toakaaslane. 
Ainus, kes häiris, oli üliaktiivne tibin hotelli kolmandalt korruselt, kes pool tundi rõdul võimles. Kogu selle aja, mil meie hommikust sõime. 
Õudne. See häiris veel õhtulgi.

"Homme hommikul sööma ei lähe. Läheme ka rõdule võimlema."
"Mine metsa. Ma juba praegu ei jõua hommikusööki ära oodata."
"Võimleme siis õhtul? Kui hotelli jõuame."
"Läheme parem jalutama. Poodi. Ostame midagi süüa."


Tele2 arvates jäingi Lätti. :(