Fotojaht. Hüljatud tehnika

Nagu ikka, olen ma just jõudnud kõik katkised asjad minema vedada.
Õnneks ostsid naabrid uue külmiku. Vana rändas kuuri taha.

Võtsin paar päeva hoogu.
Valisin parimat hetke.
Kui see saabus, olid mul loomulikult hoopis muud asjad mõttes.
Hiilisin nüüd (kottpimeduses ja eluga riskides) sündmuspaika. POLE?! Et kuidas nii? Kas minu fotojahindusega üldse ei arvestata?

Igaks juhuks suunasin trepikojas kaamerasilma kuhugi sinna, kuhu mõnikord vanatehnika talveuneks koguneb. Midagi sain.

Esikus taipasin, et mu pesumasin liigitub ju samuti hüljatuks.
Raskeks osutus. Hakka nüüd ühe klõpsu pärast naba nikastama! Las ta jääb.

Kööginurgas konutab õmblusmasinakapp. Masin ise on ta ammu hüljanud. Ehk leiab kapist midagi?
Ääh! Võti on ju kadunud. Paar kuud juba.
Nihutasin kapi seinast eemale. Leidsin kamalutäie koeratoitu, vaniljepaki ja ürdisegu, õunalõikuri, kahed käärid ning lemmik-kööginoa. Võtit ei leidnud. Ärksamal hetkel meenus, et panin selle kord ise kindlasse kohta. Oskasin kahtlustada ka, kuhu.

Kapis polnud midagi mõistlikku. Peale vigase rasaatori.
Hüljatud.
Tehnika.
Sobib.

Koer üritas mudilasena sellega vurre piirata või bikiinipiirkonda kujundada.

Peeglikapist ukerdas vastumeelselt välja pensionärist fotokas.

Aastaid väga palju polegi. 6? 7? Aga tal oli raske lapsepõlv.

No kuidas siis nii?
Ei midagi mõnusalt nostalgiahõngulist?
Sorime pisut kaustades.

Mäletad? Minu sõbral on. Tema ei vaheta midagi välja. Sest vahetamine on lihtsalt nii nõme. :D :D :D

Teised jahtijad.