30 August, 2011
Vana välja, uus sisse!
Tuleb tubades kriitilise pilguga ringi vaadata. Võib-olla isegi suurem korter otsida.
Igaks juhuks.
Noh, otseselt küll midagi ei lubatud. Pidus saan ikka käia. Kuulsate inimestega koos kohvikus istuda. Aga valmis peab olema. Paha ka, kui saad auhinna ja kodus pole kohta, kuhu see mahuks!
:D :D :D
Tuju läks selle kõne peale igatahes jälle lilleliseks. Ega see heaga lõppe. Varsti öökülmad taga ja kõik mu lilled läinud! ;)
29 August, 2011
Ameerika mäed
Mul siin. Kord tundub, et paremaks minna ei saa, siis jälle, et minusugused tuleks valutult välja juurida.
Täna on see mäetipupäev! :D
Seda nii otseselt kui kaudselt.
Nahk märg, tuju laes, seltskond - suurepärane (väle, vaimukas, heatujuline) ja siis veel antakse mõista, et võiksin kauemakski jääda.
Niuuu! Isegi, kui see kõik oli ainult viisakusest öeldud. :D
Paistab, et tunne - maeitahasinnaminnamakeerankõikuntsu - annab lootust, et tegelikult läheb hästi. :)
28 August, 2011
Hirmus ja ilus
Hirmus sellepärast, et mõned asjad lihtsalt ei toimi ja kui ma nüüd sügavalt endale silma vaatan, siis... teadsin seda ju ette. Ja õnnetuseks sattus Piret just täna külla.
Noh. Andsin oma parima. Kuigi parim variantidest jäi kasutamata. See kõige lihtsam. Olla vait.
Kui keegi ka millegagi visata üritas, siis - näänänännnännnäänää - pihta ma ei saanud! :P
Aga muidu oli tore ju! Alustuseks konserveerisin mõned purgitäied kurke,
tegin taksot, kolasime Piretiga mööda unustatud ning taaskasutatud maid ja tülitasime teekäijaid (eelnevalt mängisime natuke aega ringmängu "Päkapikk ja maja"). :P
Loodan, et mu külalisel kah midagi meeldivat meenutada jäi. Kuna ta on meie kandis populaarne tüdruk, siis mina igatahes uhkustasin kogu südamest ja täitsa taktitundetult.
:D :D :D
Et see väga ilus, väga armas, väga tore, väga andekas ja muidu väga-väga inimene tuli mulle külla!
Ja lubas varsti jälle tulla! Ja siis võtame Tegelinski ka kampa! Sest kui minul jagub südidust jalg ukse vahele suruda, siis tema oskab esitada õigeid küsimusi.
Tänavune suvi ongi selle poolest eriline, et nii paljud leiavad tee minu juurde. Alles paar päeva tagasi avaldas veel paar inimest soovi siin kohtuda. Äge. Eriti toredad on kauaste sõprade tulekud, sest uued - need võivad tulla ka lihtsalt uudishimust. :D
Tegelinski näiteks on kindlal veendumusel, et tema elab mulle palju lähemal kui mina talle. Ja ometi oleks ta sel nädalal juba teist korda siia sattunud. Naaapikas! :D
(Täna peaaegu käis, eile ei tulnud üldse!) ;)
Hee! Tänu Piretile leidsin ma oma koodikaardi üles! Sest tema palus seljakotti. Ja see oli vist ainus koht, kuhu ma vaadata polnud osanud. Kaardi kaotsisolek pidanuks mind tõsiselt murelikuks tegema. Õnneks polnud see mul enamus ajast meeles. :D
26 August, 2011
Fotojaht. Paberist
Ega ma täpselt ette kujuta, aga umbes nii vast näeb välja üks paberelukaar:
Milline see paberipuit on? Ei tea. Pakun, et puust.
Võid sündida taime- või
loomariigi esindajaks.
Väärtpaber on ka variant.24 August, 2011
Aaaah! Kõik on otsas! Kõik on kadunud!
Sõbrad, need muidugi kõigepealt!
Üks juhatajatest, keda olen muidu ikka toredaks inimeseks pidanud, meelitas mind üritusele, mille keskpaiku siis tuka alt häbelikult poetas: "On sul huvitav?"
Ei olnud viisakas küsimus.
"Ei noh, ma saan aru, et sinu siia kutsusin, aga miks ma ise tulin?"
Aitäh.
Sellistel hetkedel on toredaks sõbraks telefon. Seal on ussimäng ja sellega saab maailmale appihüüusõnumeid saata.
Kus on telefon? Ahaa! Viimati kasutasin autos. Sealt otsida!
Kus auto on? Kahetunnise bussireisi kaugusel.
Urrrr! Mul oli paari väga olulist kõnet oodata! Juhataja pakub lahkelt oma telefoni. Tänud. Kellele helistan? Autole? Teiste numbreid ma ju ei tea.
Õhtu. Taaskohtumine oma kallisvaraga. Ha-haa! Kas keegi on helistanud? Ainult lavastaja. Rangelt omakasupüüdlikel eesmärkidel. Mh. Ta ei vaevu seda isegi varjama! ;)
Sõnum on ka!
Raha!!!
R A H A ! ! !
Deem. See pole minu oma. Oligi tõeks liiga ilus.
Telefon teeb viimased hingetõmbed.
Kus on akulaadija?
Kadunud.
Raha tuleks üle kanda.
Vabalt! Kui vajaliku vidina üles leian.
Juhataja korvab tehtut kilekotitäie ploomide, õunte ja viinamarjakobaraga. Oookeei.
Tegelikult kannatab ka sellest juba minevikus rääkida. Sest kus see kotitäis on? Laualt vaatab vastu karbitäis puuviljaskelette. Aga mitte ainult!
Seal on veel midagi.
Kedagi.
Kedagi kodust ja kadumatut - äädikakärbsed!
Minu ustavad ja hästisigivad sõbrad!
PS Jorin lõpetatud. Telefon tuline! Mina armastan teid kaaaa! :D
Subscribe to:
Posts (Atom)
