Mina ja mu suutlikkus lolle olukordi tekitada!
Kunagi helistasin sõbra palvel üksükskahte, et rongis on "rahutused". Tema oli rongis ja ei julenud iitsatadagi, mina kodus ja ei teadnud asjast mütsigi
Ok.
Täna sõitsime bussiga Ristikut pidi kodu poole, kui keegi kodanik tänavalt oma silmamunad pahempidi pööras ja vastu asfalti lajatas. Kole pilt oli. Süda jäi valutama. Seleta siis päästjatele, et ma ei näinud kui noor või vana, purjus või kaine. Nägin, kuidas inimene kukkus. Ja jäi lebama, niikaua kui minu silm seletas. Et miks ma ei väljunud? Ehk oleks mu nappidest meditsiiniteadmistest abi olnud? Njah. Ega nemad süüdistanud. Ise ju. Nemad lihtsalt ei leidnud kedagi. Ab-so-luut-selt.
No comments:
Post a Comment