Põikan loengu lõppedes kaubamajja vajaliku raamatu järele.
"Kas teil liikmekaart on?" küsib müüja.
"Ei."
"Aga tahaksite?"
"Olgu."
Täidan vajaliku paberi: nimi, e-mail, telefoninumber, aadress,...
Alla korrusele jõudnud, märkan ja tervitan nimepidi üht netituttavat. Piilub segaduses ringi. Hi-hii! Las arvab, kust see hääl tuli.
Kalpsan edasi ja avastan, et... kotte on kuidagi vähevõitu.
Üritan tagasiteel "tuttavast" märkamatult mööda hiilida.
Telefon.
"Tere! Te unustasite oma koti meie poodi!"
Tore on olla liige!
Toon oma varanduse ära ja pean nimetatud inimesest veelkord mööduma.
Enam pole üldse nii lõbus.
No comments:
Post a Comment