"Emme! Kust need lilled tulid?
Meil ei olnud ju niisugust peenart?" imestas põnn, kes trepi ees pakikuhila otsas lustlikult laulu kõõrutas: "Maaa lähen koju..."
Naabritelt varastasin. Peenra. Öösel kaevasin ja tassisin. Või siis mitte.
Peenar on tore ja tore, et niisuguse lauluga kooli minnakse.
Aga mina? Ühüüüü...
Eks ma siis pühendu taimekasvatusele. Ja üks põnn on ka veel lohutuseks.
Kõik liiliaõied on ära nähtud. Viimane avanes täna ja esimene lasi täna oma viimaseid kroonlehti maha. :)
Sellel roosal iludusel on väga teravate hammastega kosilased käinud.
2 comments:
nii nad sügiseti lähevad...ja mina taban end ööseti üha sagedamini tähistaevast vaatamast.
ikka öösiti, ikka öösiti
Post a Comment