Ainult toidust

Hommik algas kell 5. Tahtsin põnnidele sooja saia küpsetada. Miskipärast jäi selline... nätske, kuigi ajasin retseptis näpuga järge (leivajuuretisega kergitatud). Aga maitse on meeldiv (eriti päevalilleseemnepesad) ning Suurpõnn õhkas, et iga kord, kui köögist tuppa astusin, järgnenud mulle mõnus saialõhnapilv.

Aiamaa osas uskusin eile, et norm on täis.
Eksisin.
Ehk polekski nii väga peenardesse kippunud, aga selg oli niiiii kange ja silmi sulgedes tundsin, kuidas käed hiiglaslikeks mutikäppadeks moonduvad. Ravisin tööga. Aitas, nagu tavaliselt.

Nüüd on kogu õndsuse-kartul maas. See, mida suve teises pooles konksuga koukida, ohtra tilliga keeta ja hapupiimakastme kõrvale ampsata.
Rohkem ma sel aastal aiamaad ei laienda.
Ei. Ei. Ei.

Vähemalt täna mitte :D

Karvane on muld seepärast, et muru niideti. Nüüd on kolm äärmist peenart habemes. :D