Mälestused. Mõnikord ärkavad nad mõnest helist, lõhnast, värvist...
Kas või see eilne küpsisehetk. Maitsetervitus kusagilt kaaauuugelt lapsepõlvest.
Õnneks on võimalik mõned mälestused konserveerida.
Viimaseks konserviks otsisin küll järvekauri - Kakerdaja rabast kadunud kakerdajat. Ei leidnud. Kusagil pildikogus peab olema. Mäletan ju :P
10 comments:
Aga viimaseks konserviks sai hoopiski sookure pojukene. :D
Isuäratavate koostisosadega konserv on kokku tulnud!
oi tibu... ja aed...
hea valik.
aga sa pead järgmine kord tegema nüüd nii, et kui liidad end fotojahi päevikusse, siis kliki kõigepealt oma postituse pealkirja ja siis kopeeri see Mister Linkyle. Sinna on jäänud su vana link, mis juhatab vale postituse juurde. Muutsin seekord ise ära.
oo jaa, albumid ja pildilaekad on väärt spikrid mälufailide taastamisel
Nunnu kuretibuke.
Aga jah, ma pidin ka hunniku plaate läbi lappama, et soovitud foto üles leida. Ei mäletanud, et millal just see tehtud sai.
Tibust kasvab ilus .. mälestus on tõeline :)
Minu süda kuulub muidugi nende vanade fotode maailma.... ju on iga juba selline :)
Teine pilt tuleb tuttav ette. Järsku Tammsaare talumuuseum Albu vallas?
On jah, Larko. Tore, et külas käid :)
Lähen konserveerin konserviavaja ära - tulevikus on see rariteet.
Aga pildid on ausad.
nii tõsi... kaugelgi elades toovad mõned lõhnad mälestused kohe ligi. praegu nuusutan mandariine ja tuletan meelde omaaegseid jõulusid...
Post a Comment