Minu kabineti akna taga on laste mänguväljak. Tänases päevas päikeseküllane ja mururoheline.
Vaatasin välja, sest toonekurg lendas mööda nii lähedalt, et peaaegu riivas tiivaga aknaruutu.
Lõunatund. Lapsed pikutavad. Õu on tühi. Ainult üks kollane ja üks valge liblikas. Kurg tegi uhke kaare ja maandus kuhugi sarapuu taha. Äkki märkasin, et kiiged kiiguvad. Tühjad. Hooga. Küllap oli sealt paar rüblikut just püsti hüpanud ja minema lipanud. Aga nüüd... niimoodi...
No comments:
Post a Comment