Kes võis arvata, et kuumadel tüdrukutel on nii külm?
Jääkaru valvab voodi kõrval. Ära ajada ei jaksa.
Iga kord silmi avades on vaatepilt selline:
Sinust on küll palju abi.
Õhtul ajas mu sonimine mind ärkvele. "Oks!" teatasin valjul häälel.
Kas asjad on nii halvasti? :P
Pärast seda, kui olin end mobiiliga kraadida üritanud, roomasin rohukapini. Sain palaviku 38,6-le. Vahelduseks täitsa mõnus.
Põnn praadis kartuleid. Õnneks sõi kass need ära, sest igasugune toidulõhn ajas mu iiveldama.
Hommikul kella viie paiku võtsin kogu jõu kokku, tõin keldrist õunamahla ja kuurist puid.
Naljakas. Tahe on, aga teha ei jaksa. Istusin kuurilävel, halud süles.
Mahl osutus kõlbmatuks.
Kell 9 suutsin tule pliidi alla teha ja tuua uue mahla.
Mõni tund hiljem kööki sattudes avastasin:
"Oo. Keegi on õunakisselli ja riisiputru keetnud. Kas tõesti mina?"
Ootan külalisi? Kogused avaldavad muljet.
Helistati mingilt võõralt numbrilt. Paraku oli liin kinni, sest sain parajasti sõbra käest sõimata.
Toksisin numbri arvutisse. Lubas mulle tuttava mõisaga seotud tundmatut meeskodanikku.
Tõenäoliselt tahetakse esinema.
Pesin näo, kammisin juuksed ja helistasin tagasi.
Kas kõnetan teda nimepidi? Lisan oma nime taha teatri nime?
Õnneks ei jõua kumbagi, sest toru otsas on direktor. Muretseb.
1 comment:
Sa oled ülimalt lahe inimene.Saa ruttu terveks! Ja kirjuta blogisse rohkem ;)
Post a Comment