Mõned asjad on määratud untsu minema.
Kohe lihtsalt lähevad.
Ja lähevad.
Ja lähevad.
Kuni päev on nii nässus, et näib: seda enam ei päästa.
Aga võta näpust! Siis hakkavad juhtuma väikesed imed.
Ja suuremad.
Ja veel suuremad.
Lõpuks ei mäletagi enam, miks õnnetu sai oldud. :)
Nii armas päev, et ei raatsi magama minnagi!
No comments:
Post a Comment