Aia!

"Emme, kui sina koolis käisid, kas teie kirjutasite tahvli ja krihvliga või olid teil juba suled?"

Ei, sulgesid ei olnud. Oli tihe pehme karvastik, mille seest kirpe otsida.

"Meil olid pastapliiatsid ka!"
"Aga need olid teistsugused kui praegu, eks?"
"Minu meelest üsna samasugused pastapliiatsid."
""Samasugused, Hiinas tehtud???"

Mõelda, jah. Isegi Hiina oli meie ajal juba olemas.

"Millega koopainimesed joonistasid? Mõned koopamaalingud on ju värvilised."

Värviliste kriitidega?

"Ma arvan, et söe ja värviliste mineraalidega. Sellised värvimullad..."

"Emme, kas Island on umbes sama suur kui Kihnu?"

Eksole. Mind just jõudsid need koopamaalid huvitama hakata :D

Pihl-pohl hea toit, sügisel mu peatoit

"Mis moosi sa keedad?"
"Pohlamoosi."
"Tegelikult ju ikka jõhvikamoosi?"
"Ei. Pohlamoosi. Jõhvikad kasvavad rabas ja on suuremad."
"Aga pohlad kasvavad ju puu otsas."
"MISASJA???"
"Pihlaka otsas."
"Pihlaka otsas kasvavad pihlakamarjad."
"See on sama ju..."
"EIIII!"

Loeme nüüd kõik koos:

PIHL-POHL

Karujõmmil tühi vats,
astub metsas tats-tats.
Pohlad MAAS ja pihlad PUUS,
pole muud kui ava suu!
"Silk-leib sinu toit,
pihl-pohl minu toit,
pihl-pohl hea toit,
sügisel mu peatoit."
Ahmib marju mats-mats,
paisub palliks väike vats.

/Heljo Mänd/

Ja igaks juhuks täpsustan, et puu otsast maha kukkunud pihlakamari on ikka pihlakamari, mitte pohl. :D

Lilleline

"Emme! Kust need lilled tulid?

Meil ei olnud ju niisugust peenart?" imestas põnn, kes trepi ees pakikuhila otsas lustlikult laulu kõõrutas: "Maaa lähen koju..."
Naabritelt varastasin. Peenra. Öösel kaevasin ja tassisin. Või siis mitte.
Peenar on tore ja tore, et niisuguse lauluga kooli minnakse.

Aga mina? Ühüüüü...
Eks ma siis pühendu taimekasvatusele. Ja üks põnn on ka veel lohutuseks.


Kõik liiliaõied on ära nähtud. Viimane avanes täna ja esimene lasi täna oma viimaseid kroonlehti maha. :)
Sellel roosal iludusel on väga teravate hammastega kosilased käinud.

Fotojaht. Puust

Puu on paindlik. Ta võtab soovitud kuju, kiusatagu teda siis lusti

või tarbe pärast.

Puu on kaunis trimmitult ja jumestatuna, aga ka

oma loomulikus lopsakuses.

Ja armastus... teeb alati ilusaks :)

Teised

Kes minevikku ei mäleta...

Köögikata, aitäh kiitmast meie "aforismialbumit". Tegelikult, umbusaldades oma kehva mälu, alustasin märkmetega kohe, kui esimene põnn tekkis. Nüüdseks on lihtsalt netti mugavam kirjutada.
Otsisin Su jutu peale meie "pruuni raamatu" välja.

Noppeid:

Tütreke (esimene, 1 a 5 k) ärkab hommikul pool kuus. Tõstan ta ruttu potile, et õnnetust ei juhtuks. Siis tagasi tukkuma, aga näib, et ühele meist on päev juba alanud. Ärkan, kui midagi paksu ja märga pähe määritakse.
EIIIIIIIIIIIIII!
Huh. Kõigest moos.

Sätin poodi. Põnn (3a 8k) jagab juhtnööre: "Ole siis hea emme ja too mulle kommi ja küpsist! Too söömise kommi!"
"Millised need söömise kommid on?"
"Need, mis süüakse. Teised on lutsukad. Neid ära kohe toogi!"

Leian keeduvorstist punaka tüki ja üritan seda noaga eemaldada.
Keskmine põnn (5a 8k): "Võib-olla see oli liha?"

Sama põnn (7a) on jätnud päkapikule sussi külge lõksuga kirja: "Jõuluvanale teie E... Kallis jõuluvana. Mina ei taha aga emme tahap akvarjoni. Palun too."
Ümber on lipik: "Ja palun antke pesulõks takasi palun."

Pesapõnn (4a 5k):"Emme, kuidas Une-Mati saab magama jääda? Et teine Une-Mati paneb teisele liiva silma või? Või pudistab ise omale?"

Pesamuna (3a 3k) poeb hommikul vanaisa kaissu: "Päike ei paista. Päike on emme silmade taga. Emme tõuseb, teeb silmad lahti, siis päike hakkab paistma!"

jne, jne, jne... :D

Porised ajad

"Emme! Kuidas neid hästi suuri sääski kutsutakse?"
"Ii-u, ii-u..."
"Ei noh, kuidas neid nimetatakse? Porisääsed?"
"???"
"Porikärbsed ju on suured."

Ei oskagi arvata. Peab enne uurima, kas olid säärikud jalas (Tipulidae) või kargud kaenlas (Limoniidae) :P

Kaugjuhtimispuldis

"Emme! Mul on puuk!"
"Kuidas tundub, kas ammu või alles tulnud?"
"Alles. Just siputas jalgu."