"Parem Hilja kui mitte kedagi"

... oli klassivendadel kombeks ohata. Eile oli minu Parema Hilja päev!
Hommikupoolik tõi kaasa kolmeaastase tähtsaid jutte:

"Minu issil on lehmapiima-auto!"
"Missugune see on?"
"Teistsugune... Ma mõnikord näitan sulle!"

Õue minek. Teisel põnnil on võrkmüts ja dressid. Temal kleidike.
"Ma tahan ka midagi peale!"
"Soe on!"
"Ei ole! Täitsa külm hakkab!"
"Vaata, sul ei ole rohkem riideid!"
Nahin kapis.
"Ma panen kindad!" (talvest jäänud käpikud)
"Oi, ära neid küll pane, nii ei sobi!"
"Sobib ju!"
Nojah, kleit ja kindad mõlemad parajad ja ühesugust roosat värvi :D
"Sa hirmutad suve ära!"
"Miks?"
"Ilm vaatab, et vist on aeg külmaks minna, kui lapsel on kindad käes!"
"Oo-kei siis..."

Pärastlõunal giiditööl. Grupp vene mõisatundjaid kutsub sügisesele konverentsile Sankt-Peterburgi. Hee! Peaaegu kujutan ette, milleks ma seal võimeline oleksin... :D

Ja õhtul!!! Teade postkastis, et saan 100.- honorari ja autorieksemplari lastelaulikust.

Ei saa just igal õhtul uinuda teadmisega, et oled rikas, andekas ja su teadmisi hinnatakse ka piiri taga... :P