Tegelikult juba eile, kui olin oma mobla kaasa juurde unustanud. Küsis, kas mina? (pärast seda, kui kaasa oli tervituseks oma rinnahäälel müriseda lasknud). See selleks. :)
Täna olin mina. Ja tema mure midagi niisugust:
Vargamäel hakatavat reklaamfilmima ja vaja oleks mingit rahvakunstimeistrite lühietteastet Andrese-Pearu teemal. Me oleme paaril korral mõisahärrat-prouat etendanud, võtsin seega loomuliku käiguna, et nüüd olen televisiooni sisse murdmas. Tema suur tugev, järelikult mina Pearu, see kiduram. Ei olevat vaja. Piisab, kui aitan jutu kirja panna. OK. Auks ikka. Mõtles paar tundi ja võttis siis sellegi võimaluse ära. Tammsaare olla parem. :D
1 comment:
Näh, ei saanudki sa klassikuks :).
Post a Comment