Ahvid aias ja ära söödud õnn

Kevad on külmavõetud, aga ikka ilus. Nii, nagu miinuskraadid sõid ära veel sündimata õunad,
panid ebausksed nahka alles punguva õnne.Kell on kolmkümmend viis minutit üks läbi. Ütleb bioloogiline kell. Botaaniline.
Aeg on alati liikumas.
Isegi keskpäevasel vahipostil seistes, selg higipisarais. Või hetkeks maha istunult. Enne äralendu.Järelkasv hingab kuklasse.
Ja aed on ahve täis.