Ise ju ka tean, et see pole mu tugev külg, miks ma ikka ei väsi üritamast?
Liha, juurikad ja maitsekraam haudumas, tuiskan elutuppa rotti püüdma. Et postament koos lilledega püsti jääks ja vastpestud põrandale kaevikumulda ei lendaks. Mängime "pätti ja politseinikku." Kiirem võidab just siis, kui köögist kahtlast lõhna levima hakkab.
Annan ketšupile uue võimaluse (olles esimese "kõrbenud bareti" liha küljest lahti sikutanud). Lõbusad mustad helbekesed jäävad kastmes ringi mulistama. Kaaslaste vähesuse üle nad küll kurta ei tohiks.
Enam ei lähe pliidi juurest ära.
Nii.
Jahu + vesi. Segan. Tundub, et mitte piisavalt. Mustad helbed võivad nüüd valgetega abielluda, kui tahavad. Või võtku midagi muud põnevat ette. Mängigu malet näiteks.
Ja tegelikult on mul kapis sülti. Poest, mitte mingi isetehtu. :SKaasa on kas väga näljane (laske mul uskuda!) või väga hea näitleja. Söön ise ka. Halastusest. Kuidagi peab sellest ju lahti saama. Noh, oskan ka hullemini.
------------------------------------------------------------------------------
Õhtusöögist on möödunud 6 tundi.
Kaasa magab umbes viiendat tundi. Kas peaksin jääma rahulikuks ja sisendama, et talle meeldib siin ja laupäev on selleks, et puhata, või olen ma kiirabi kutsumisega hiljaks jäänud?
Hingab.
No comments:
Post a Comment