Haa! Ma tegin praegu ukse korda! ISE!
Mitte, et mul eelmiste meistrite kohta paha sõna öelda oleks. Nad andsid parima, mida nii lühikese ajaga võimalik - ust sai jälle lukku keerata. Ja ainult nii ta nüüdsest kinni seisis ka. Kuuri puid tooma minnes aitas endiselt lahti vajumise vastu hea jalgrattakoorma kinnitusnöör.
Kuulasin ära naabrimehe õpetussõnad, et kogu uksepiita tuleb trepikoja suunas pool sentimeetrit õgvendada, uurisin-arutlesin, võtsin oma pussnoa ja lihahaamri ja nihutasin selle asjanduse, mis ust keeltpidi kinni peaks hoidma, tibake kõrgemale.
Korras!
KOR-RAS!
Oi, ma olen osav!
2 comments:
Rahvas juubeldab ja kostavad kestvad tormilised kiiduavaldused.
Nii see värk ju käibki :P
Ikka ise tehtud - hästi tehtud.
Post a Comment