Käisin küla peal ÜKT-d tegemas. Sain kuulsust, au ja rikkust.
Koju jõudes leidsin õuelt tuttava külamehe.
"Ee... seda et, kas Sul üleliigseid põhupakke on?" uuristasin varbaga teekruusa.
"Saab ikka," oldi heldelt nõus. "Kartuleid ei taha?"
"Tahan. Aga mitte enne palgapäeva."
"No mis asja!" muheles külamees. Mul olla tasumist väärivaid teeneid.
"Aga teie?!" vaatasin kogunenud naabritele nõudlikult otsa. "Kas teie ei tunne vajadust mulle midagi kinkida?"
Üks tõi koti õunu. Teine jäi kukalt sügades mõtisklema. Tulin ruttu tuppa, et suu kinni seisaks. Oeeeeh!Millal ma õpin, et kui inimestelt midagi paluda, siis nad kohe aitavad.
No comments:
Post a Comment