Tundmatu kaunitar, koputaja, hääletamata küüt, ilus ilm ja veel ilusamad jalad

Tänane päev on olnud üks suur naeratus.

Minu toa lill rõõmustas meie kohtumise üle.

Lastel näis taaskohtumise üle hea meel olevat.

"Sa oled nii tubli, et varsti mul ei olegi sulle midagi õpetada!" kiitsin üht sõimerühma selli.
"Siis mina õpetan sind!"
"Noo! Mida sa mulle õpetad?"
"Kop-kop-kes-seal-on mängu."
Ta oskab seda tõepoolest hästi! ;)

:D

Päeval paluti kätt ja südant.

Küüti pakkunud papi kurtis kurba saatust: 49-ndal küüditati Venemaale ja jäigi sinna ankrusse. Naine olnud käre, tulnud teist aeg-ajalt tümitada, et vagur püsiks. Üheksakümnendate alguses juhtunud jälle üks ragin, paar eestlasest sõpra poe tagant põõsastest õhutanud kampa hakkama ja tulnudki purjus peaga Eestisse tagasi. Siin sattunud joodiku naise otsa. Alguses nagu polnudki joodik - kasvatasid koos naise lapsedki üles, aga mingi hetk lõi pahe seda hullemalt välja.
"Tule sina mulle naiseks," kutsus taat.
Raha olla küll, muust varast rääkimata.
"Ei tule välja! Mul juba tubli mees olemas," laiutasin käsi.
"No nii see on! Kõik head naised juba jaos!" hädaldas papi. "Need, kes üle, ei kõlba kusagile! Abielunaised tikuvad küll voodisse. Ütlevad, et ära kellelegi räägi. No eks ma olen vait. Aga korralikku naist ei leia!"
"Rumal jutt! Mul on mitu vallalist ja väga korralikku sõbrannat."
"Aga sa soovita neile mind!" elavnes taadu.
"Ei saa! Sa ju lööd silma siniseks ja magad abielunaistega!"
"Ega ma siis siinseid naisi löö!" õigustas mees. "Vene naisi peab. Juba armastuse pärast. Äkki ma ikka annan oma numbri?"

:D

Ilm oli niiiii vapustavalt ilus, et kogu jalutuskäigu ja bussisõidu aja seisis mu näol napakas naeratus.

Õhtul helistas töökaaslane. Naeris südamest. Kooli olla saabunud meie laste jõulupeo plaat. Ühtedeks peaosalisteks olevat minu jalad.

:D