"Sa ei tea, kuhu ta mu saatis! Nii õudne!" muljetab Põnn-üle-kahekümnene telefonitsi.
Tean. ;)
"Kapslisse?"
"Hääh! Sa teadsid!... Ma mõtlesin, et ma suren seal ära. Naeru kätte. Veejoad tulid just sellistesse kohtadesse, kus mul kõige rohkem kõdi on. Eest ära minna ka kuskile pole. See naine seal küsis, miks ma naeran ja ütles, et kui kaant kergitada, siis protseduur katkeb. Aga ma otsustasin, et kui juba, siis ikka täies mahus. Kuum ja külm vesi tulid vaheldumisi ja naer ajas kõhulihased pingesse - nii oli eriti kõdi! Lõpuks õppisin triki ära, millal lihaseid pingutada ja millal lõdvestada. Nii mõnus oli!"
"Kuidas muidu meeldib?"
"Selline väike ja oma. Privaatne... Me läheme nüüd sööma."
Olgu siis. Katsun oma privaatspaa ja -restoraniga läbi ajada. Pole meil kehvem midagi: kuum ja külm vesi tulevad dušist samamoodi vaheldumisi ja turtsudes. Ja õhtusöök on eksootiliselt maavillane. Lihasoust ja kartulipuder.
:)
No comments:
Post a Comment