"Kas üldse on võimalik last niimoodi suureks kasvatada, et tal poleks ühtki hingelist traumat?" ohkab Põnn22.
"Mina sain oma trauma, kui te läksite issiga poodi ja jätsite minu koju. Ma ei tahtnudki poest midagi, tahtsin lihtsalt kaasa sõita."
"Mind jäeti ka. Ootasin akna peal ja vaatasin kella. Ise ei tundnudki veel kella."
"Mina mäletan, kuidas ma püksi pissisin," tuleb uus meenutus. "Hüüdsin, aga ema ei tulnud. Vetsuukse sain ise lahti, aga potile ei ulatanud..."
"Või see kakaokrõbinate piim! Kõige parem osa selle söögi juures! Ja siis tuli vanaema... ja kallas selle oma kohvi peale."
Vaesed lapsed. Ime, et nad üldse nii normaalseteks on kasvanud! :D
No comments:
Post a Comment