12. päev: Miķeļtornis-kodu

Reede, 16. august.

Umbes pool kaks öösel läks K-l uni ära ja ta otsustas natuke liiklust reguleerida ning auto esitulevihus jänesehaake teha.
Värskelt treenitud ja kandamivaba inimene suudab üllatavalt suurt kiirust arendada.

K-l oli õhtul mõne hoonega tutvus põgusaks jäänud. Nüüd näis paras aeg uurida. Polnud ju tunglemist ega midagi. 😂

Öösel tundub kõik hoopis teistsugune. Isegi kolmeminutiline hambapesu võtab hoopis teised mõõtmed. 🚪

Hommikul triigiti, viigiti, pakiti ja mindi lätipärast Rootsi lauda ootama. Oldi selgesti kuulnud, et hommikusöögiaeg on üheksast kümneni ja kuue euro eest tohib süüa kõike, alustades omletist ja lõpetades... Noh, ühe sõnaga: palju.
Oodati.
Ja oodati.
Ja oodati.

Kella kümne ajal saabusid toitlustajad, ootajad olid valmis tubli kõhutäie nimel veel ootama, aga selgus, et kuue euro eest saad omleti ja kõik muu tuleb ülejäänud kuute eest. Pettuti.

Sõideti lähimasse bensukasse (mis oli küll oodatust kaugemal) ja söödi end kõrvuni burksi täis.

K lehmaelamus oli Ventspilsis olnud nii suur, et enam suuremaks justkui minna ei saanud, aga selgus, et üks imeline veis on tal veel nägemata. See, kes randhulkurid koju juhatas. Noh, vähemalt Tallinnani.

K lätikeeleoskus on hüppeliselt paranenud. K teab näiteks sõnade pirmdiena, otrdiena, trešdiena, ceturtdiena, piektdiena, sestdiena, svētdiena, jūra, bāka, kempings, pastēte, šķiņķis, māte, māja, tilts, pils, saule, straume, dzimtene, vilnis tähendust. K oskas juba enne paari sõna. K suudab pika harjutamise peale isegi läti keeles head aega öelda. Nii et kui hakkad Lätti minema, tead, keda tõlgiks kutsuda.

Merest oli puudus.
Vedas neil, kel õnnestus magamamineku ajal kaaslast keelitada: "Kas sa loksuks ja mühiseks seni, kuni ma magama jään? Kas või ainult täna õhtul. Palun!"🌊