Mehed! Reeglid paika!

Juhtusin selle bussi peale, mis õhtul lasteaiapõnne koju viib. Paar algklassi trennipoissi ka pardal. Kihin-kahin, sidin-sädin...

"Kes meestest mulle kõige lähemal istub?" küsib juht asjalikul ja vastustnõudval häälel.

Salongis tekib kerge peataolek. Siis mõistetakse, et... mehed, need oleme meie!

"Mina," piiksatab lähim lasteaiaMEES.

"Ülesanne selline: toimetad pileti edasi sellele tädile!" kõlab korraldus ja bussijuht ulatab lipiku üle õla.

"Andsin!" raporteeritakse.

"Kätte saadud!" kuulutab proua tagaistmelt.

Buss alustab sõitu. Salongis jutuvada.

"Mehed! Reeglid paika! Räägime ükshaaval, kordamööda... ja räägin ainult mina!" teatab sohver.

Vaikus. 

Natukese aja pärast jõuab mudilastele pärale, et selliste reeglitega nad oma korda ära oodata ei jõua. Ettevaatlikult hakkab jälle sumin tekkima.

"Mehed! Nüüd on nii, et kõik on vait ja kuulavad, mis häält mootor teeb!"

Suriseb. Mahedalt.

Kõik kuulavad. Miks küll? Et kes loksu kuuleb, saab selle endale? :P

Õie - õige giid!

Minu kujutlustes veeretas Hiiumaal iga nurga peal lambakari oma alalõugu ja lambavabadel kohtadel seisvad hiidlased aasisid mõnuga saarlasi ning mandrirahvast.

Esimesi lambaid kohtasin seal, kus neid väga kohata poleks tahtnudki (restorani "Lest ja Lammas" tagaaias.) :D Hiiu naljadest jäi vajaka muidugi eelkõige seepärast, et ma kohalikega vestlust arendama ei sattunud. "Eiffeli torni" juures askeldav meesterahvas kadus teretuse peale puu taha peitu ja Ristna tuletorni kohvikus askeldav tädi oli vestlemiseks liiga tõredas tujus. RMK majakese perenaine oli küll meeldiv ja jutukas, aga temal tuli end parajasti mitme seltskonna vahel jagada.

Viimasel päeval sain oma huumoriportsu kätte (lambaid võin ju koduümbruseski imetlemas käia. Siin neid juba täitsa jagub).

Vaevalt Soeras muuseumiõuele jõudnud,

ruttas meile seeliku lehvides vastu Õie

(seda, et Õie, saime küll hiljem küsimise peale teada. Ja kus on nimeküsimiseks parim koht? Eks ikka suure ja silmatorkava aukirja kõrval!)

Nii et on teisedki märganud. Ei olnud lihtsalt õnnelike juhuste kokkulangemisest hea päev! :P

Pileti hinnad 1.- ja -.50. Nii meeldiv. Oleks ma esimesel päeval sinna sattunud, oleksin teiste päevade jaoks ka mõne pileti ostnud.

Mitte liiga pealetükkiv, aga tähtsatest kohtadest tähelepanu juhtimata mööda jalutada ei lasknud. Krutskiküsimusi küsiv, aga mitte kiusav. Teavet parajas koguses ja mõnusas esituses.

Sääse-pesakastide juures saabus äratundmise hetk. Me oleme kohtunud! Tourestil.

Väga meeleoluka lõpuga reis. :)

Presidendile kulub pidu hädasti ära, sest...

Lasteaialapsed 24. veebruarist, presidendist ja lipust:

Homme on vaba päev. Pühapäev vist.
Sest... mingil majal on sünnipäev. Presidendimajal.

President on pikk mees.
Ta teeb head.
Tal on prillid ja tumehallid juuksed.
Presidendil peab olema kikilips.
President on viisakas ja tubli inimene.
Tema töö on inimestega ilusti rääkida.
Ta kirjutab dokumente ja kõike asju, mis on vaja.
Kataloogidesse kirjutab ja teeb pilte.
President saab teha sellist tööd, mida teised ei saa. Näiteks traktorit ehitada.

Kui on mingi suur mure, siis peab minema presidendi juurde.
Suur mure on näiteks, et on igav.
President ütleks siis, et tee tööd. Et näiteks korja oma mänguasjad kokku.

Kui ma vaatan Eesti lippu, siis ma mõtlen, et me oleme Eesti inimesed ja meil on Eesti linn.
Ma mõtlen, et emme tuleks koju ja kevademõtted tulevad ja igasugused mõtted tulevad pähe. Ma kohe ei tea, mis minuga toimub.