Teki-, panni- ja detsembrikuumus

Põnnid jätsid meid eile kaasaga omapäi linna. Kasutasime juhust ja põikasime kinno.
Kui olin järjepanu kõik välja praakinud, mis tundusid liiga löömad, liiga põnnidele või mida pidi lihtsalt liiga kaua ootama, jäi sõelale "Detsembrikuumus". Eesti asi ja hakkas kohe.
"Ei tea, mõni koht nagu häiris," muljetas kaasa hiljem. "Et head olid nii head ja pahad nii pahad..."
Ei olnud ju? Minul oli küll Jaan-Maidust kahju. Kohe kindlasti ta ei varastanud seda kasukat. Ja Elis-Carmen - mees maha lastud, armuke vaatab nooremaid... Vastupidi, tundsin just, et ei teagi, kellele rohkem kaasa tunda. Küllap oleksin kah nuga loopinud ja ÜKT-ga end välja elanud.
Tubli kiilas kommunismispetsialist, kes ühena vähestest riiki kogu südamest pööras, suri teadmisega, et revolutsioon on üks suur ... ja et poisikesed ei saa enne aru, et sõda pähh, kui kellelgi kuul kurgus.
Vähemalt Põdder leidis mõneks ajaks hingerahu. Nüüd, nagu avastasime, puhkab Undi kõrval igavest und. Kuidagi peab saatus ikka nöökida saama.
Leidsin kangelase pildi ka. Kas ongi see postkontoris tehtu?

pilt

Kodus vaatasin üle ajaloo kaks näopoolt. Võõbatud tundusid mõlemad.
Hommikul tegin põnniga korduskülastuse. Näitlejad olid endiselt tasemel. Üks piirivalvur jättis justkui olulise repliigi ära, aga võib-olla ei öelnud ta seda ka eile. Klotilde ehk kargles kõige mannetumalt oma poodiumi otsas, aga kas saabki lihtsalt tehasetädilt näitlejameisterlikkust nõuda? Oma teksti rääkis ju ilusasti ära, midagi sassi ei ajanud... :)

"Ega keegi saa ju tulla kööki kotletiküpsetuses osalema," pobisesin habemesse, kui visalt edenevate pannitäite kõrval taldrik pidevalt tühjaks varastati. "Neil vaja teises toas präänikid närida!"

Aga tegelikult... oli see väga tore mees, kelle kõrval paar viimast hommikut sai ärgatud. Võiksime teinekordki kohtuda :P

Kummitusetund

Varahommik. Tühi koolimaja. Lapsed rahvamaja saalis võimlemas. Selline kõledavõitu kõmisev vaikus. Parema meelega püsin oma valgustatud kabinetis ja ootan, kuni maja eluvaimu sisse saab. Korraga jääb trepikojast kõrvu hääleke. Selline habras, õrn, lootusrikas... Nagu mingi õudusfilmi ängistav motiiv. Ihukarvad tõusevad püsti! Piilun tühja hämarusse. Ühes trepiorvas kössitab tüdrukuke. Pisike, patsiline. Ranitsaga selg seina vastu surutud.
"...Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista..."
"Miks sina siin oled?"
"Mul on kehalisest vabastus!"

pilt

Tormitütred

Põnn näitas üles hämmastavat püsivust ja istus neli tundi Aegviidu jaamas seisvas rongis. Siiski-siiski! vahepeal kolis pooleks tunniks Tallinna rongi ootavasse bussi, aga mõtles siis ringi. Aega ju oli :D
Tallinna rongis istus sõbranna. Et telefoniarvet mitte lakke kergitada, käisin vahepeal Tarmo blogist lugemas, kuidas hetkeseis on :)
Nüüdseks on liinid lahti ja põnn tubli pool tundi linna poole sõitnud.
"Kulli!" raporteeriti just.
Uurin, kuidas sõbrannaga lood, kas kodus? Ei veel. Bussijuht (meil on super bussijuht, muide!), kes reisijate palvele vastu tulles üle kahe tunni rongi ootas, saavat temaga arvatavasti veelgi ilusaid õhtutunde veeta. Üks auto olevat tee sulgenud. 3 km kodust. Minu kodust ca 1,5 km. Kas minna küünlaid ja kooki viima? Romantikaks :P

PS Kell on kohe üksteist õhtul. Põnnil õnnestus rongiga lõpuks Ülemisteni roomata, aga õnnis pääsemine see väga polnud. Trammid ei liikunud, taksot ei saanud. Siis pani põnni telefon pildi kotti.
Olin just tema kaaslaste numbri hankinud, kui põnn helistas. Taksojuhi telefoniga. Et tulgu kaasa ja lunastagu ta Maisi parklas välja. Takso maja juurde ei sõida. Kaasa tormas nagu noor hirv viidatud suunas. Nutika dispetšerina suunasin sündmuskohale õnneks sealsamas naabermajas elava täditütre. Päästjad kohtusid määratud tänavanurgal. Nüüd et takso kus?
"Karja tänav," antakse kaasale järgmine orienteerumissuunis.
Hm. Mina sellist kohta kaardilt ei leia. Nii ei tea ka kaasa, kus suunas joosta.
Õnneks pole vajagi.
"Kajaka turg," kõlas uus korraldus. (Huvitav, kas Kopli kandis sellised paigad kõik üldse olemas on?) "taksojuht ütleb, et tema siit edasi ei sõida!" hädaldas põnn. Kant võõras ja raha ka nii palju ei jagu.
"Oleme Taime ja Ristiku nurgal!" kõlab mõne aja pärast uus teade. Lõpuks midagi tuttavat. Siis kaob mu perekond levist.
Lõpuks helistan tavatelefonile.
"Kas sa helistaksid veel mobiilile, siis ma leian ta lõpuks üles," nurub kaasa.
Helistan.
"Kuidas teil seal?"
"Sööb suppi."
Ok. Niipalju siis varakult magama minemisest.

Millal korstnapühkija tulema pidi? Homme? Ülehomme? On siis ikka korsten, mida pühkida? Tihkan ma teda sinna üles saata?

Kadunud poeg

Tuleb vist väga külm talv. Kevadtalvel kadunuks jäänud perepoeg ilmus välja. Temale iseloomuliku ülbusega: "Mis tähendab, et teil on ainult krõbinaid? Ette pidin teatama vä? Kas nii võetakse siin peres kalleid külalisi vastu???"
Iseenesest olen ma ta üle ju rõõmus, aga oleks patt salata, et harjusin juba teatud mugavustega: kassiliivalõhnavabadus; tugitool, milles võin täitsa üksi istuda... Pealegi suutis ema paari siin veedetud majahoidmisnädala käigus mulle veel ühe kassi kodustada. (Mis ma nüüd teen? Lasen kõik soovijad korterisse või kuulan päev otsa ukse tagant kostvaid kaebeid? Tundub, et naabri koer elaks ka parema meelega siin - jääks ära see tüütu trepist üles-alla käimine). Üsna sant seis - kaks kõutsi, kes teineteisest midagi teada ei taha, rott, kes on harjunud olema A ja O, ja mina, kes ma ausõna armastan loomi, aga mitte avastusi, et keegi on mu talvesaapast käimla teinud või padjale oksendanud. Ja mul on kõige selle profülaktikaks neetult vähe aega.
Ohhh!

Ei mingeid väljavaateid

Huvitav, kas lumi ulatubki 1. korruse akende ülemise servani või see ainult tundub meile?
Akna taga on ju valge, miks küll tuba pime on? :D

Tundub, et keegi on toavälise elu ära varastanud...

Müüja väitel valmistab matrjoškasid Venemaal ainult üks tehas

Ilusad

Ilusad on kallid ja odavad on (lisaks sellele, et ka kallid) ... hmh ... imelikud. Saaks toorikud, maaliks ise näod pähe. Arvata võib, et patenteeritud, muidu veenaks mõne meistrimehe nokitsema. Nuuks. Nii hea õppevahend iseenesest. Aga kui teha nii, et käiks lahti esi- ja tagaosaks ja memme seest tuleks välja vahelduseks ka mõni taat?

Pääh! Kõik on juba olnud...

pilt

Või kui ainult memmed, võiks neid (eeldades, et on siitkandi suveniirid) lambasihvriteks kutsuda. Vms.
Nojah, kogu kupatus maksaks lõpuks jälle jube palju, aga oleks vähemalt (hästi sisse vehitud) eestimaine. :D

Selle asemel, et laupäeval metsa minna,

passige parem niisama kodus ja jooge viina!
Ei armasta ma ATV-sid. Ujuvaid ega lendavaid. Mets peaks olema jalakäijaile. Neljajalaveolistele.

pilt