Mõne päeva eest tegi põnn-pesamuna (8a) elu esimesed koogid. Segas iseenese tarkusest taigna ja küpsetas viimseni valmis ka. Armas. Ja maitse esimeste kohta suurepärane. Ei nori. Kuigi vahepeal kostis köögist optimistlikke hüüatusi: "See pannkook tuli väga pruun!... võiks isegi öelda, et must!... aga kui moosi peale panna, pole peaaegu nähagi!"
Täna siis tütrekesel taas koogiteo kihk. Vahva ju. Ega mul enesel hetkel sellise pliidi kõrval passimise jaoks aega olekski.
Aga...
"Emme, Mariin helistas! Ta tuleb kohe meile! Me läheme jooksma! Saad sa ise koogid valmis küpsetada? Ma tean, et ma teen väga häid pannkooke, aga ma segasin taigna valmis! See on kõige tähtsam. Edasi sa saad hakkama küll!"
No comments:
Post a Comment