Arutleme köögis tõsistel teemadel. Võtab kohe mõtlema. Nii me jõllitame pisipõnniga klaasistunud pilgul ühte punkti ja see punkt juhtub olema seal, kus suurpõnn tomatit lõigub.
"Ma ei saa niimoodi lõigata," hädaldab suurpõnn. "Selline tunne, et tahate seda mul käest ära süüa!"
"Ma ei näegi su tomatit," rahustan, sest suur ja raske mõte varjab ju vaatevälja ära.
"Aa, sa nii lähedale ei näe?" järeldab söögitegija.
"Muideks, ma näen lähedale väga hästi!"
"Kaugele ei näe?"
"Näen küll!" (kusjuures unustasin hommikul puid laduma minnes prillid tuppa ja see mõjus mu -1,5-le ainult turgutavalt)
"Ahah. Et siis vahepeale ei näe," nendib põnn.
No comments:
Post a Comment