Niuts! Mul oli täna ühele naaberküla pererahvale hea lugu jutustada, kuidas eelmisel nädalal autoga hange kinni jäin.
"Kuidagi tuttav jutt," nuputas naispool. "Kas sa oled... osaline või?"
Ee...mnjaa.
Vereringesse valgus suur kurbus. Järgmised inimesed, kellele mul pole enam midagi öelda. Sest nad on seda kõike juba lugenud.
Kui mul ei ole millestki rääkida, tõmbun tahes-tahtmata nurka. Nurgas on arvuti. Kuna mul seltskonda asja pole, siis ei juhtu ka midagi. Kui midagi ei juhtu, pole, millest blogida.
Nii ma välja suringi.
Tsiteerides lemmikuid: "Ohjah."
:)
2 comments:
Heh. No räägi enne ja siis blogi. Sellest ka, mis nägu need teised tegid. Saad kaks kärbest ühe hoobiga. Ma ju oleks pidandki vait olema, aga lobapidur pettis jälle ja näe nüüd sa õnnetu. Mabandutt. (Mida viimatimainitu tähendab, räägime järgmises seerias:))
Post a Comment