Fotojaht. Sild

"Mul on fotojahiks silla pilti tarvis!" hädaldan.
"Teeme ära!" ergutab Põnn.
;)

Sild. Pärnast. :P

Teiste sillad on siin.

Kuidas äratada last?

Jõuan töölt koju.
Üks osa perest siirdub sünnipäevale. Põnn on end tekkidesse kaevanud ja magab sügavalt.
Jee!

Väike õhtuoode.
Arvutivabadus.

"Ma ei tahaks küll segada, aga köögis on rullkooki ja mandariine..." pomisen vaikselt, et mitte tütrekese und häirida.
"MIIIIIIIIIIIIIIISSSS!!! Ja sa lased mul magada! Mis ema sa küll oled!" hüppab põnn kui vedrust visatult vähemalt meetri kõrgusele ning sööstab minema. "Sa veel maksad..."
"Ma maksin juba. Mis sa arvad, et ma poes vargil käisin või?"

Noorus, ma ütlen!

Kahekesi kodus

"Jee! Ma olen kõhnemaks jäänud! Mulle mahuvad need teksad jälle jalga!"
"Sa pead sööma ka!"
"Ma ju söön! Tahad, vaata!" (Põnnil on koolitööks vaja toidud-kalorid kirja panna). "Nädala peale on päris palju kogunenud!"
Suutäisi?

"Emme! Šokolaadi tahad?"
"Mhmh."
"Emme! Sa sõid selle kõik ära???"
"Mhmh."
"Hakkas paha, jah? Tahad ma toon sulle piima või midagi?"

Tänase päeva rõõmud

Alustasin lõbustustega kohe hommikul. Tundus, et tööleminekutranspordile tormamine on väga täpselt ajastatud. Autotuled sähvisid kurvis. Lisasin sammu. Oleksin (hoogu vähendamata) otse tagumisest uksest sisse traavinud, kui masin oleks natukenegi hoogu vähendanud.

Tühja sellest! Õige auto saabus kah üsna varsti. :D

Eile kommenteeris direktor (jõudsin koolimajja kohe tema järel): "Näe, noored astuvad juba vara hommikul trepist üles nii raskel sammul!"

Kuna kedagi teist ei paistnud, eeldasin, et see NOOR olen mina. Rõõmustasin. Et rasked sammud? See polnud kurnatusest. Olin prillid koju unustanud ja otsisin teed. :P

Täna püüdsin need kaks korrust treppe kergejalgselt läbi tippida.

Häh. Direktorit polnudki. Koolitusel hoopis. Lõõtsutasin natuke garderoobiüksinduses. Haarasin riidepuu. Jäin kõhklema. Ehk on kellegi isiklik? Riputan parem jope varna. 

Panin riidepuu tagasi, aga kukutasin teise riidepuu põrandale. Näh! Koba!

Tõstsin selle üles ja... ajasin järgmise riidepuu maha. Pole võimalik!

Tõstsin selle üles ja... "Eiiii!"

Jõudsin kinni püüda!

Kuidas ma seda suutsin? Riidepuud ripuvad paarikümnesentimeetriste vahedega. Ise peab osav olema! :D

Hommikuvõimlemine tehtud, ruttasin tööülesandeid täitma.

"Jänesel on metsas palju vaenlasi. Kes on jänese vaenlased?"

"Rebane."

"Veel..."

"Hunt."

"Veel..."

"Rohkem ei tule meelde."

"Kassi moodi. Puu otsas..."

"Orav!"

"Orav on ju nii väike. Kuidas orav jänest kiusab!"

"Loobib käbidega!"

Järgmine tund. Hästi lahe tund!

Kas eestlane pidurdab hobust "ptruu!" või "tpruu"? :D :D :D

Ja järgmine tund.

Järgmine tund. 

Üks laps on korraga nii lahti läinud! Äge!

Pannkoogipidu! Moosiga.

Kooli välisuksel jooksen kokku sõbrannaga. Õue või tuppa? Tuppa.

Mängime telefonidega, räägime... küllap tähtsatest asjadest. Pole ju oma 19 tundi teineteist näinud. Tema otsustab, et ei pea minema sinna, kuhu plaanis. Mina otsustan, et ei pea minema sinna, kuhu plaanisin. Läheme hoopis poodi! 

Sõbranna saadab mu bussilegi. Nojah. Mine tea, kuhu muidu uitan.

Uus, aga tuttav bussijuht. Kurdab, et kole aeglane liin. Venime minna. Lobiseme. Lõbu laialt. Ühel hetkel märkab sohver, et on graafikust maha jäänud. :D

Freddy tuleb peatusesse vastu. Koos põnniga. Nojah. Mine tea, kuhu muidu uitan! :P :P :P

Mida rõõmustavat veel?

Sült.

Lõhesaiad.

Castle 2.

Roosa ja valge jõulukaktus õitsevad. 

Ja ma leidsin oma noa üles! Jee!

Fotojaht. Hüljatud tehnika

Nagu ikka, olen ma just jõudnud kõik katkised asjad minema vedada.
Õnneks ostsid naabrid uue külmiku. Vana rändas kuuri taha.

Võtsin paar päeva hoogu.
Valisin parimat hetke.
Kui see saabus, olid mul loomulikult hoopis muud asjad mõttes.
Hiilisin nüüd (kottpimeduses ja eluga riskides) sündmuspaika. POLE?! Et kuidas nii? Kas minu fotojahindusega üldse ei arvestata?

Igaks juhuks suunasin trepikojas kaamerasilma kuhugi sinna, kuhu mõnikord vanatehnika talveuneks koguneb. Midagi sain.

Esikus taipasin, et mu pesumasin liigitub ju samuti hüljatuks.
Raskeks osutus. Hakka nüüd ühe klõpsu pärast naba nikastama! Las ta jääb.

Kööginurgas konutab õmblusmasinakapp. Masin ise on ta ammu hüljanud. Ehk leiab kapist midagi?
Ääh! Võti on ju kadunud. Paar kuud juba.
Nihutasin kapi seinast eemale. Leidsin kamalutäie koeratoitu, vaniljepaki ja ürdisegu, õunalõikuri, kahed käärid ning lemmik-kööginoa. Võtit ei leidnud. Ärksamal hetkel meenus, et panin selle kord ise kindlasse kohta. Oskasin kahtlustada ka, kuhu.

Kapis polnud midagi mõistlikku. Peale vigase rasaatori.
Hüljatud.
Tehnika.
Sobib.

Koer üritas mudilasena sellega vurre piirata või bikiinipiirkonda kujundada.

Peeglikapist ukerdas vastumeelselt välja pensionärist fotokas.

Aastaid väga palju polegi. 6? 7? Aga tal oli raske lapsepõlv.

No kuidas siis nii?
Ei midagi mõnusalt nostalgiahõngulist?
Sorime pisut kaustades.

Mäletad? Minu sõbral on. Tema ei vaheta midagi välja. Sest vahetamine on lihtsalt nii nõme. :D :D :D

Teised jahtijad.

Maitseelamus

Paneeritud suitsujuust. 

Pilt tuli kehvake. Hämardus juba.

Simmanitesse suhtun eelarvamusega. Kahtlustan lihtsalt, et ei ole minu pidu.
Küllap ilmaaegu. Kogemus on ju aastatetagune. Tookord sattus ehk veidi vale seltskond ja kogemata just see kõige kohutavam esineja. Minu jaoks.

Aga toidetakse küll toredasti. Märkan, et minu valik on rangelt salajane. :D
Ja lahtiolekuaeg rõõmustab maakohale ebatraditsioonilise kliendisõbralikkusega.

Jõulud jätkuvad. :D

Fotojaht. Maast leitud tähed

Mõnele jahimehele peab jahist füüsiliselt märku andma.
Mõni täheotsija peab leidmiseks tähe vastu varba ära lööma. :D

Teised tähed leidis põnn. Mina aitasin lugeda. :)

Teiste tähesaak.