Olen ikka veel pisut segaduses.
Augustis lasin üliõpilaspileti tarvis pildid teha. Omaenese lollusest. Baka lõpus ära antud pilet sai uue kleepsu ja kogu lugu. Kui nimevahetuse tuhinas uuesti pildiga vehkimas käisin, vaadati mind nagu kõrgendatud tähelepanuvajadusega naisterahvast: piletil ju kehtiv kleeps peal! No kui sa just nii-iii väga tahad...
Passi jaoks pildi tegemine oli möödapääsmatu.
Pangas suutsin tudengikaardi enne tegemisse anda, kui uus nimi käes. Turakas! Läksin panka andmeid muutma ja selle käigus võeti ära vana pangakaart ning tunnistati kehtetuks ka uus, mida mulle ei näidatudki... :( (või mis see vaatamine oleks andnud?)
"Me saame kohe uue kaardi teha!" teatas krapsakas tellerineiu. "On teil pilt kaasas?"
No kussa! Enese imetlemiseks on rahakoti vahel pildi pidamisest palju lihtsamaid meetodeid.
"Tooge homseks pilt!"
Oeh. Iga päev ma nüüd vaevalt kohalikku pealinna satun.
Täna, pool nädalat hiljem, sattusin. Aga... pagan! Pilt!
Kribinal-krabinal fotograafi juurde, juuksed sassis ja argine kampsun seljas. Kiirpildid 50 EEK, veerand tundi ootamist ja jooksujalu panka. Tund aega busside vahet, et asju ajada.
"A-ga teie kaart on tegemisel!" teatab teine tellerineiu.
"???"
"Kontorisse veel jõudnud pole. Tulge reedel!"
"Aga mul polnud ju pilti?"
"Pilti pole vaja! Vana pilt läheb."
A-hah! Noo-jah! Ilusaid pilte pole kunagi liiga palju...
No comments:
Post a Comment