Omal ajal sai itsitatud, kui pinginaaber, põline linnakas, põllu servas asjalikul ilmel päris:
"Mis see siin nüüd kasvabki? Vili või rohi?"
Lehmakarjast möödudes tögasin kord:
"Vaata hoolega! Need siin on lehmad!"
"Ega ma nii loll ka pole!" sain vastuseks. "Neil on ju sarved peas!" (Järelikult pullid.)
Lehmad on siiani minu lemmikloomad. Isikliku jaoks pole enam aega ja atribuutikat, aga arvasin ikka, et vanemad põnnid meie pisikest loomapidamist heldimusega meeles hoiavad. Et ei kasva päris võhikuteks. Käisid ju kunagi kruusiga lüpsi kõrvalt sooja piima nuiamas ja õhtuti lehmi karjamaalt koju päästmas.
Nüüd küsib Põnn14:
"Ema! Onju pullid ei ole mustavalgekirjud?"
"Mis jutt see on?"
"Ei ole ju? Pullid on punased!"
Ahah. Eks mina jälle arvanud kunagi (aga see jäi väga varasesse lapseikka), et hobune on lehma mees ja koer kassi mees. Sea ja lambaga läks asi keeruliseks.
Lehm mis lehm - karvase naba ja tillukese udaraga :P
No comments:
Post a Comment