Kolleeg tassis kooli kilekotitäie puukuubikuid, selliseid ca 7cm küljepikkusega. Olla kortermaja küttepuud. Kuna poisid on joonistamise ja nõelumisega ära vaevatud, otsustasin nendega pisut toksida. Paremat mõtet ei tulnud kunstlogopeedile pähe, kui ikka tähed. Joonistasime ühele klotsiküljele nimetähe ja lõime naelu täis. Ükshaaval käidi samal ajal puust medalile mustrit/nime sisse põletamas.
Esimene-teine klass lausa kilkas käes! Keegi ei löönud mööda, naelaread nagu joonlauaga mõõdetud! Viltu läinud naelu kangutati asjalikult tangidega välja ja jälgiti, et rida rikutud ei saaks.
Kolmandalgi klassil oli vahelduse üle hea meel. Seal end enam väiksest apsust loksutada ei lastud: kõver nael tümitati klotsile külgepidi sisse, eriti lahe, kui puutükk veel pooleks juhtus minema! Tunni lõpetuseks haamerdati mõned vildikad pilbasteks. Oma püüdlikult põletatud nimemedali suutsid paar ärksamat tükkideks naelutada. Selleks kulus vaid mõni hetk ja oli ko-hu-ta-valt lõbus! Kui palju on klassis lapsi? 9. Neist 3 viksid ja viisakad tüdrukud ja 1 noormees, kel vanus juba sealmaal, et seesugustele sigadustele ei tõmba. Ja veel paar, keda asi tõepoolest huvitas.
Päev oli ju edukas. Lastel põnev, mõned meisterdised tõeliselt õnnestunud, ühtki tööõnnetust ei meelega ega kogemata... Aga maitse on suus nagu oleks...
No comments:
Post a Comment