Pisipõnn tüdines naril konutamisest ja kolis minu juurde suurde tuppa. Tekiga põrandal nagu vaene väike Tuhkatriinu. Niuts! Rotile selline tähelepanu jagamine ei meeldi. Kättemaksuks tassib ta põnni ravihuulepulga raamaturiiuli taha. Ja ronib siis mulle suhu ja silma.
"Sa oled miii-iiinuuu! On selge?"
Ükskõik kui kaugele ma rotti endast ei tassi, on ta hetkega jälle läpaka taga. Kui tegelen põnniga, on temagi platsis:
"Ma olen ka haige! Näete! Üldse ei seisa jalul! Näete! Täitsa otsas! Näete!"
"Emme! Ma tahaks õuna!" kägiseb põnn hädiselt.
"Miii-iiiiss! Temale antakse? Miks mina pean porgandit sööma? Mina tahan ka õuna! Mulle on lausa arsti poolt ette nähtud üks õun päevas!"
Õnneks taipasin rohkem varuda. :D
No comments:
Post a Comment