Mitte ainult ilmast

Lõunal kolistasin oma sajaaastase eiderattaga (naistekas ju) mõisa. Tuul oli vastu, aga ilm soe ja ilus, püsisin graafikus. Jõudsin poe juurest endale ühe väikse sõbrapoisigi kaasa meelitada.

"Kas see on ka põder?" imestas klutt seinale naelutatud sarvilise loomapea ees. Miskipärast seisab sildil Blue Wildebeest. Ju siis kõlab uhkemalt kui sinignuu. Mitte, et see lapsele kuidagi tuttavamalt oleks kõlanud. Metssead, kits, põder...

"Oota!" jääb poisile korraga midagi veidrat silma. Vaatab ühele poole ust, kus ripub jahimeeste nimekiri ja teisele poole, kus põdra pea. Veel. Ja veel.

"Aga... kus siis ülejäänud põder on???"

Õhtuks oli tuul pööranud. Ilm ka.

"#%/***@=¤£##!!!"

Varavarahommikuni! ;)