See on juba koomiline. Sugulased-tuttavad oleks kui kokku rääkinud: üks lahkub, teine tuleb asemele; kaks läheb ära, kaks küsib ulualust. Ega ma ei kurda, isegi huvitav on. Kõigi jaoks lihtsalt ei jagu soovitult palju aega ja tähelepanu. :) Võiks ju mõni siis veidi pikemalt peatuda, mitte 1-2 päeva ja... läinud. Viimati nähtud noormeest vist ei tunneks teises ümbruses äragi. Magamiskohad broneerinud (:P) täditütre perest olen lausa ebaviisakalt kaua eemal olnud. Ehk seekord lobiseme pikemalt (unistada ikka võib!). ;) Pesapõnni sõpruskonda ei maksa mainidagi, sellest on 1-2 esindajat igapäevaselt platsis.
Lisaks veel üks elevust tekitanud kostiline, aga tema nii hõlpsalt ei pääse. Karta on, et vähemalt mingil moel kirjutan ta näidendisse. Ei saa ju nii suurepärast ainest kasutamata jätta! :D :D :D
Milleks see kõik hea on? Arvatavasti valmistan end ette poole aasta pärast saabuvaks elumuutuseks. Puudutab see ju natu-natuke mindki. ;)
Kõigile säärane segasummasuvila muidugi ei sobi. Õnneks on suvi ja võimalusi teisigi. :D
No comments:
Post a Comment