Aktiivne öö

Tegin endale ööpesa elutoapõrandale. Mõnusalt jahe. Kontimööda kõva.

"Kui undamine segab, keera vesi kinni," soovitasin põnnile, kes end minu toas kušetile filmi vaatama keris.

See oli viga. Torustik undab, nagu oleks meetripikkune sääsk dušinurka vangistatud. Aga ma TEAN, et need on torud. Nüüd valitses salakaval vaikus. Hetkeks.

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!" andis esimene piniseja oma kohalolust märku. Panin tule põlema ja püüdsin ta kinni.

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!" huilgas järgmine. Tuleb ikkagi aken sulgeda.

Tundus, et olin sellega lootusetult hiljaks jäänud.

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

Tõmbasin teki üle pea. 1, 2, 3, 4... Ei suuda! Õhku! Kohe!

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

Surusin põse madratsi kõrval vastu jahedat põrandat. Ehk sääsed ei oska mu nägu sealt otsida?Kergitasin tekiserva nii, et jääks hädavajalik hingamispilu. Tundsin, kuidas sellest pahiseb välja kuum ja äraandlik hingeõhk.

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!" laskub lärmakas huviline mu ninaotsale.

Kurrrrrrjam!

Veel kord tuli põlema. Tulge! Noh, ma ootan!

Vaikus.

Kui nii, siis nii.

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

Nüüd aitab! Ma vajan kaitset!

Püstitada elutuppa telk?

Ee... ma ei hakka ju peret keset ööd oma telkimissooviga üles ajama. Ma tõesti ei kujuta ette, kuhu põnn selle pakkis.

Rahu. See on kõigest sääsk. Paljukest ta ikka sööb.

"Iiiiiiiiiiiiiiiii!"

Aaaaarh! Too elukas lendas mulle kõrva ja sattus seal paanikasse.

Torman kööki, nopin akna eest maha pitskardina ja marsin sellega võidukalt asemele.

Probleem. Kardin vajub vastu nägu, jättes sääskedele mõnusat toiduavastamisrõõmu.

Mh? Hakkan naelu seina taguma ja baldahhiini konstrueerima?

Seon ühe kardinaotsa tugitooli käetoe külge.

Olgu. Ja edasi? Teist hoian näpuga õhus?

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Ebamugav ju pisut on, aga vajan seda ainult uinumiseni. Edasi võin magada, kuidas heaks arvan.

Abiks algajale pildivaatajale: kardin, padi, taburet