"Kust see loik köögipõrandale tekkis?" põrnitsesin kahtlustavalt ümbrust. Kõige tõenäolisem, et naabrid uputavad. Seinad paistsid kuivad. See ei loe. Järelikult tuli seinavahest ja nii kiiresti, et ei jõudnud tapeeti vetitada.
Siiski. Põrandapesuämbrit kergitades vulises ühest kohast lõbus ojake. Rrrrr! Selle anumaga on siis korras. Kallan vee kõrvalasuvasse jäätmenõusse ja kuivatan põranda ära.
Supp saab valmis. Kana-klimbi. Magustoidu serveerimiseks virutan naabrinaise lilleklumbist ühe liiliaõie, aga ega ma seda süüa küll ei julge. Natuke üht leheserva näkitsen (no et äkki on ikka väga vale sort, umbes nagu liiliate "valge kärbseseen"), aga see ei maitse kuidagi.
Peenrast möödudes märkan, et kreemikal daalial on õrnlilla varjund.
Kas tumelilla värvib teised ära? Isegi mõne meetri kaugusel? Imestan, et paar aastat tagasi sain vahva lilla-valgekirju sordi, aga nüüd on valdavalt lilla. See toon ei kuulu üldse mu lemmikute hulka. Otsin vaid põhjust, et ta oma aiast eemale peletada. Kui ta teiste kallale kipub, on asi otsustatud. :D
"Emaaa! Miks köögipõrand märg on? TÄIEGA!"
Aaaaaaaah! Lainetabki! Nonii, naabrid. Nüüd läheb lahinguks! Üks asi on tagasihoidlik lillevargus, aga teine köögi rikkumine. Pealegi ei varastanud ma nende naabrite tagant.
Hm. Sein on ikka kuiv! Aga jäätmeämber plumpsub tõstes rõõmsalt viimaseid vedelikujäänuseid põrandale. Nii et siis mõlemad korraga. Tore.
Arukas oligi põrandapesuvesi sinna kallata. Häbi mulle.
5 comments:
Astusid ämbrisse ja veel 2 korda. :D
Nüüd pead otsima, kus müüakse ämbreid 2 ühe hinnaga.
Aga seda pilti ei saa suuremaks teha ja mina oma töntside vanainimesesilmadega ei suuda tuvastada, kas tegu on ikka PÄEVAliilia õiega. Tavaline liilia ei kõlba. Võib-olla tõesti on isegi "liiliate valge kärbseseen", seda ma ei tea.
Luban, et ei hakka liiliaid sööma... isegi kui nad söödavad on, või nälg majas...
Mulle jälle lilla värv väga meeldib, nii et kui oma daaliast lahti tahad saada, äkki saadad siiapoole? Niisama ära visata ju ka kahju...
jätan meelde!:D
Post a Comment