Selline tunne on...

Lihtsalt. Küll see varsti üle läheb. Kõik läheb. Aga sellistest päevadest võiks jääda jälg. Näiteks niisugune vaba käega sikerdatud tundepilt. :D

Prillid vasakule, ratas paremale, ise otse edasi

Matkajuhina tegin oma plaani kohe alguses teatavaks. Tundsin ise ka, et see pole kõige parem, aga muud ei tulnud pähe. Õnneks sattus gruppi neid, kellel oli TUNDUVALT huvitavam rada pakkuda.  Nii äge! Super! Mulle meeldis nii väga, et isegi eksida oli imetore (süüdlast pole vaja kaugelt otsida). :)

Ilm sattus võrratu ja mingil hetkel vedasid sõbrad-rattatuusad meie laialisööstnud matkalised taas ühte karja kokku.

Toredad tõusud ja langused, jõed ja sillad. Ühe silla ees oli mul muidugi kange tahtmine ratturitest, koerast ja kohalikest pilti teha. See lõppes nii, nagu pealkirjas öeldud. Mainimata jäi vaid, et kasutasin ähmiga esirattapidurit ja sooritasin midagi saltolaadset üle rattalenksu.

Noh, olen veidi sinisem. Mis seal ikka. Küll plekid pikapeale roheliseks lähevad. :D

Igatahes nägin muru lähemalt kui teised.

Korra juba rattalt maas, tegin jõest ka pilti. Ilus jõgi oli. :)

Järgmine peatus: Nikerjärve.

Põgusalt vaatasime üle kõik Nelijärve 4 suuremat veesilma.

Purgatsi juures üritasime paika panna, kes on järgmine potsataja, sest 4 meist võis juba sedalaadi saavutusega kiidelda. Paraku tuleb see spontaanselt ikka kõige paremini välja.

Sõitsime. Tont teab kuhu. Selgus, et Ahto teadis ka. :D

Jõudsime Jäneda allikatele.

Paraku jõudis sinna koos meiega terve rongitäis loodushuvilisi.

Taganesime.

"Kellegi ratas on seal!" osutas Kersti puu najal konutavale sõiduriistale. Oli jah meie rühma oma. Tuttav sinine. Kas keegi jäi veel maha? Kummaline. Võis siis mitte. Silmitsesin ratast, mida künkast üles nügisin. Ups. Andsin ruttu omanikule tagasi. 

"Miks sa oma kotti õlal ei hoia?" imestas üks kaasreisija, kui 2/3 teest läbitud. 

"Ei seisa."

"Pane kaela!"

NII HEA MÕTE! Lihtne ja geniaalne. Elu oli hetkega märksa muretum. :) 

Kiikasime ka Kalijärve ja ronisime Linnamäele.

Kohad olid muidugi kenad. Ilm oivaline. Aga päev kujunes nii vahvaks ikka tänu suurepärasele seltskonnale.

Aitäh! Ime küll, aga taas kord toodi mind eluga metsast tagasi.
Hämmingus ja õnnelik "matkajuht".

:D :D :D

Valge sirel õitseb...

homme veel rohkem kui täna.

Lilla ka!

Topelõielise laadne toode? :D

Elus muinasjutt

On nii täiuslikke hetki, et mõistad: midagi sellist ei koge ma nähtavasti enam kunagi.

Täna tahaksin olla päriselt Okasroosike ja näha sama und järgmised sada aastat. Äratada pole vaja.

Linnuhommik

Algus oli lihtne: üks metsvint, kaks kuldnokka, kolm ohakalindu, vainurästas, linavästrik, rasvatihane, must kärbsenäpp, väetisekülvilt tabatud hallrästas, musträhn, toonekurg, kolm sinikaelparti, rohevindid, sinitihane, puukoristaja. Aga siis läks taevas korraga tumedaks. ;)

Haned-luiged-kajakad...

Kui taevas pisut selgines, algas teine vaatus:

kiivitajad, vihitajad, põldlõokesed, punarind, mesilind, talvikesed, siisikesed, kanepilind, laulurästas...

Mida tund edasi, seda rõõmustavam oli vaadata seda, mis ei häälitse. :D 

Väiksem keelebarjäär. :P

Minu väike anomaaliline maailm

Sõbranna kutsus külla. Tore. Õhtuks polnudki plaane.

Metsavahelises maanteeservas köitis tähelepanu väike valge lind.

Nüüd tean: sabatihane.
Hüples ühelt oksalt teisele ja kui üritasin edasi kõndida, lendas aina lähemale ning häälitses üha valjemalt.
"Mida sa tahad mulle öelda?"
Linnukeel on nii keeruline.

Tihane muudkui jutustas ja keksis ümber põõsa. Justkui püüaks mind tuldud teed tagasi meelitada. Kui ma ei läinud, tuli noomima. Jalutasin juhatatud suunas.
"Kuhu sa mind viid? Mida ma tegema pean?"

Fotokas oli kaasas, aga sai peale esimesi pabinal tehtud pilte tühjaks.
"Kullakene! Ma olen ju nii taipamatu!"
Rändasime oma 50 meetrit tagasi. Korraga lendas minu tihase kõrvale teine valge lind. Küllap pruut (või peigmees).

Oleksite te näinud uhkust linnu pilgus! Usun, ta tahtis mulle oma väljavalitut tutvustada. Tõesti tore paar. Mingu teil hästi! :)

Kevadel külas

Päiksepoolsed künkanõlvad on sinilillelillad ja ülasevalged. 

Ussskumatu! Ülased! (Eredas valguses ei nõustunud nad paraku pildile jääma.) Kõik tuleb tänavu kuidagi korraga.

Ja kõige selle lilleilu keskel jääkaanega järv. 

Tahtsin liugu laskma minna, aga sõtkapaar ei soovitanud. :D

Kevad tuleb

Ja see pole absoluutselt oluline, mitmendat korda. ;)

Näärikuu päkapikk

Eile ohkasin, et laps nõuab uusi villaseid sokke, aga pole aega kududa. Nädala lõpuks vaja. Ostsin poest mingid villasokilaadsed tooted.

Täna ilutsesid sokid lauanurgal. Lihtsalt. Heast südamest.

Ma kohe ei või. Olen nii liigutatud, et käisin pool päeva, sokid kaenlas ja rääkisin oma päkapikulugu ikka ja jälle.

Nüüdki veel ei suuda lõpetada. No hiiiiiiiiiiiiiiiiiiglama armas ju!

Need toredad kudumid leidsid õnneliku omaniku ja olid väga oodatud. :D

Lihtsalt hea

Hea rahulik.
Hästi asjakohane.
Hästi ilus.

Hea oli selle saatel uinuda. Täna. Ja ärgata. Täna. :)
Tänan. :)

Fotojaht. Tuulevaikus

Kui õhk seisab nii kindlalt, et võib üles-alla ronida...

Kogu tuul on rabast välja püütud. Jälle tühjad võrgud.

Tuulel on ju pea segi. Saa sa siin aru, kus taevas lõppeb ja laugas algab.

Teised tuulevaiksed

Ilusaid naisi on vähe, kuid siiski leidub

Põnn pani juuksurisse aja kinni. Ei mõelnud, et ise samal ajal tantsupeoproovis.

Otsustasin oma pea ohvriks tuua. Südamevärinaga, sest ega ma sellisesse asutusse just igal aastal satu. :P

"Ene???" jõllitas (kole sõna, aga iseloomustab kõige ilmekamalt) juuksur mind jahmunud pilgul.

Ee...

Lugesin sellest vaatest välja, et minu välimus meenutab kedagi Ene-nimelist, aga nii, nagu oleks tollega midagi katastroofilist juhtunud.

Tutvustasin end häbelikult.

Juuksuri pilk rahunes pisut, aga ega mind omaks ka tunnistatud. Alles siis, kui põnni nime taipasin mainida, kostus soengumeistrist põgus kergendusohe ja vilkad käärid hakkavad taas klõbisema töödeldava peanupu ümber.

Ega mul mingeid erilisi soove olnud. Pisut piirata. Värvimist ei osanuks ka tahta, käiks omagi küll. Aga kui põnn juba kirja pani...

"Ehmatasin esimese hooga, sest keegi Ene pani hommikuks aja kinni, ent ei ilmunud kohale. Püüdsin helistada - ei vastatud. Organiseerisin siis uue kunde vahele..."

Huh. Et viga polnudki minus.

Selgus, et olen (tagasihoidlikkusele vaatamata) väga tülikas klient. Telefon just nagu oodanuks hetke, mil juuksuritoolile maandun.

"Emme! Saada raha!"

"Millist veini jood, punast või valget? Meil on vaja üks programm paika panna."

"Võid tulema hakata."

"Saad sa vastu sõita, olen rongis."

Ee... a-ga mina ju juuksuris. Ja et nii pika aja tagant, olin täiesti unustanud, et siin veerandtunnist ei piisa.

"Kaua värvi peas peab hoidma?"

"No maksimum 40 minutit."
"Tohin ma mõneks ajaks põgeneda?"

Kihhutan külavaheteil, juuksed pintsliks napi kilemütsi alla korjatud, üksikud fooliumitaskud tanukummi alt välja laperdamas. Pole vist palju naisi, kes sellise välimuse juures juuksurigi kõrval end mugavalt tunneks. Mina otsustan hakata rahvast transportima.

Meestel on lõbus.

Naiste jaoks? Arvata võib, et suisa nauding.

Esimesed hädalised punktist A punktidesse B ja C sõidutatud, tuleb väike juuksuripaus. Pesu, föön. Hm. Täitsa kena naisterahvas seal peeglis. Kes võinuks arvata.

"Emme!"

Ja-jaa. Saadan raha. Ma pole veel koju jõudnud.

Uus kõne.

"Kus sa oled?"

Kohe hakkan jaama poole liikuma.

Põnn jõudis senikaua pool surnuaeda rehaga üle käia.

"Mulle meeldib su soeng."

Mm... Võiks rohkemgi kiita. :P

Kahju, et autopeegleid tuleb liiklemiseks tarvitada. :D :D :D

Koju jõudnud, heliseb taas telefon.

Juuksur??? Raha maksin. Kindel. Prillid võtsin. Rahakoti võtsin. Autovõtmed? Arvata võib, et korjasin kaasa needki. Mis siis nüüd?

Ahah. Lihtsalt üks meie jututeema jäi vaevama. No siin saan aidata. :D

Õhtumeik

Kohe-kohe on peole minek. Ja lavale vaja astuda. Lavameik peab olema mõistagi pisut silmatorkavam.

Lauvärv?

Kui kulmud moodustavad ülemised ripsmed, pole seda nagu kuhugi panna.

Silmapliiats.

Üks ring. Teine ring.

"Ma olen alati emmet kadestanud, et ta oskab niimoodi silmi värvida," õhkab Põnn20.

Tääh.

Huulepulk.

Kaevume põnnide varalaekaisse. Mis meil siin siis on?

Hästi roosa. Veel roosam. Kärtspunane.

Viimane näib kõige vähem võigas.

Iik. Kas see maha ka tuleb?

Mingil määral.

Soeng peas. "Meik" näos. Minu puhul üsna tavatu.

Näen välja nagu... prostituut.

Surnud prostituut.