Linnuvaatlejad

"Ma nägin praegu juba viit erinevat lindu!" teatab 8-aastane ornitoloog. "Kirjurähn, puukoristaja, salutihane, rasvatihane, põldvarblane."
"Ja seal oksa peal on emane rohevint."
"Ma tean. Isalind on seal. See rohelisem."
"See roosaka rinnaesisega on metsvint."
"Isalind. Näe, seal on veel üks isalind. Nüüd tuli emalind ka. Kus sul see linnuraamat on? Ma tahan näidata, mis lindu ma täna bussiaknast nägin."

Otsin raamatu ja linnu pildi ka. Kahtlustan nimelt, et nägime sama lindu. Üht eriti sõjakat kiivitajat.

"Oli jah see! Aga see lind (lunn) vist küll Eestis ei ela?"
"Vaata alt! Eesti on siin. Sinine näitab talvitusala, hall - kus pesa ehitatakse ja poegi kasvatatakse."

Mitu minutit linnunimede lugemist ja elupaigauuringuid. Mina õitsen. See laps on teadmiste poolest minust varsti ees.

Kodused jutud

Pudinad istuvad laua ümber ja vaatlevad aknast tihaseid.

"Teil on NELI võrku linnutoitu!" silmitseb küllatulnud naabritüdruk aknalauale virnastatud tagavara.

"Jah! Ta hoolitseb siin kõikide eest!" vastab meie pere vanim poja.

Appi, kui toredasti see kõlab! 

:) :) :)

Kas võtta kass?

"Meile pakuti kassi."
"Ärge võtke!"
"Ei võtagi. Me võtame mesilased."

Linnuhommik

Algus oli lihtne: üks metsvint, kaks kuldnokka, kolm ohakalindu, vainurästas, linavästrik, rasvatihane, must kärbsenäpp, väetisekülvilt tabatud hallrästas, musträhn, toonekurg, kolm sinikaelparti, rohevindid, sinitihane, puukoristaja. Aga siis läks taevas korraga tumedaks. ;)

Haned-luiged-kajakad...

Kui taevas pisut selgines, algas teine vaatus:

kiivitajad, vihitajad, põldlõokesed, punarind, mesilind, talvikesed, siisikesed, kanepilind, laulurästas...

Mida tund edasi, seda rõõmustavam oli vaadata seda, mis ei häälitse. :D 

Väiksem keelebarjäär. :P

Minu väike anomaaliline maailm

Sõbranna kutsus külla. Tore. Õhtuks polnudki plaane.

Metsavahelises maanteeservas köitis tähelepanu väike valge lind.

Nüüd tean: sabatihane.
Hüples ühelt oksalt teisele ja kui üritasin edasi kõndida, lendas aina lähemale ning häälitses üha valjemalt.
"Mida sa tahad mulle öelda?"
Linnukeel on nii keeruline.

Tihane muudkui jutustas ja keksis ümber põõsa. Justkui püüaks mind tuldud teed tagasi meelitada. Kui ma ei läinud, tuli noomima. Jalutasin juhatatud suunas.
"Kuhu sa mind viid? Mida ma tegema pean?"

Fotokas oli kaasas, aga sai peale esimesi pabinal tehtud pilte tühjaks.
"Kullakene! Ma olen ju nii taipamatu!"
Rändasime oma 50 meetrit tagasi. Korraga lendas minu tihase kõrvale teine valge lind. Küllap pruut (või peigmees).

Oleksite te näinud uhkust linnu pilgus! Usun, ta tahtis mulle oma väljavalitut tutvustada. Tõesti tore paar. Mingu teil hästi! :)

Laululind

Mõnus hommikune tund. Loeme lindudest ja nende pesadest.

Sekka salmijupp lõokese laulust.
Ja nagu palumise peale hakkavad kuldnokad puu otsas vilistama. Nii, et läbi topeltakna kostab.
Avan aknad. Vaatame. Pildistame. Nii saab lindu veel paremini vaadelda.

"Kuula! See, kes niisugust häält teeb, on kuldnokk." (Vilistan nii sarnaselt kui suudan, sest ümber askeldab ka puukoristajaid, metsvinte, tihaseid...)
"Mul on parem mõte!" tormab noor linnuvaatleja oma laua juurde. "Laula talle see ette!"

:) :) :) :) :) :) :)

"Nii laulab ju lõoke. Seda peab põlluservas laulma," suudan pakkumise eest ära vingerdada.

Aga endale luban, et juba täna õhtuks on mul sõnad peas ja harjutan väljaääres viisi ka selgeks.

Tänane külaline

Pildil näoga publikusse. Rohevindid olid nõus korraks selja keerama, kuid mitte võttepaigalt lahkuma.

Loodan, et ei eksi, kui määran ta talvikeseks. :)

"Näe, jälle vahib!"

"Kus?"

Kolm küsimust lindude kohta

"Ma ei tunne ju ühtki lindu hääle järgi ära. Käo kukkumise tunneks, aga kui ta laulma hakkab, siis enam ei tea. Mis häält ta teeb siis?"

"Kas kõik isaslinnud on kuked?"

"Mis linnud need kaks suurt on? Need, kes metsas kallale tulevad. Üks on metsis ja teine on..."
"Sookurg?" :P

Tihasekukk.

Elu on lind!

Oh, neid kaht tegelast oli peaaegu võimatu kaadrisse saada. Aga ühe tegelasega elu pole pooltki nii huvitav. :)

Hommikul lubas ilm.ee neljapäeva öötemperatuuriks -17. Otsustasin, et lähen õue ja peksan külma läbi. Õnneks võttis riietumine aega ja ilmateade kergitas pakkumise -8 peale. Leebusin.

Need, kelle elu on lill, peavad end jätkuvalt mitmekordsesse ajalehepaberisse mähkima. Mina kavatsen laulda ja lennata. Otsekui selle kinnituseks lendas just praegu minu akna taha tore külaline. See, keda oodatagi ei osanud. Varem pole me nõndaviisi kohtunud. Aga minu jaoks on ta nii õige kui üldse olla saab! Hea ajastus!
:D

Vennad pakases ;)

Pasknäär

Eile oli koolimajas sellest linnust juttu. Täna käis minu oma kohal. Sikutas toiduvõrgu oksale ja maiustas. Ahmas toidupala, ajas pea kuklasse ja kugistas alla. Vahepeal arvasin juba, et kinnitustraat annab järele ja lind lendab, võrk käevangus, metsa poole.

Hehee! Pasknääril aega küll. Kugistab pala alla ning vaatab sulle otse silma sisse, pea viltu ja must vunts muhelust täis.

Tahaks ju kõike kohe pildile saada!
Telefon on... teises toas.
Välja lülitatud.

Kaameral välk maha. Makro maha. Kus pasknäär on??? Ka maas. Vaatab üle õla, vuhiseb puuvõrasse, teeb noka puhtaks ja lendab oma teed.
Kiusaja! :)